Riigikogu langetab Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisõiguse vanusepiiri 16 eluaastani

Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mis lubab alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi valimistel hääletada 16-aastastel noortel. Ühtlasi alandati kandideerimise vanusepiiri 18 eluaastani.

Riigikogu võttis vastu Euroopa Parlamendi valimise seaduse muudatused, mis langetavad valimisõiguse vanusepiiri 18 eluaastalt 16 eluaastale. Muudatus jõustub 2029. aastal toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks. Ühtlasi alandati kandideerimisõiguse vanusepiir 21 eluaastalt 18 eluaastale.

Eelnõu toetas 59 saadikut, vastu oli 28. Muudatust toetasid nii koalitsioonierakonnad kui ka sotsiaaldemokraadid. Samuti andsid oma toetuse fraktsioonitud saadikud Kalev Stoicescu ja Kersti Sarapuu.

Uus hääletamisõigus

Praeguse korra järgi on hääletamisõigus 18-aastastel ja kandideerida võivad vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud ning Eestis püsivalt elavad Euroopa Liidu kodanikud. Uus regulatsioon ühtlustab Euroopa Parlamendi valimiste vanusepiirid kohalike omavalitsuste volikogude valimistega, kus 16-aastased on hääletanud alates 2017. aastast.

Eelnõu algatasid 45 Riigikogu liiget 2024. aasta märtsis. Algatajate hinnangul on eesmärk suurendada noorte osalust Euroopa tasandi otsustustes. Selgitustes rõhutati Eesti rahvastiku vananemist, mis toob kaasa poliitilise mõju koondumise vanemate vanusegruppide kätte, ning loodetakse, et uus regulatsioon aitab noorte huve poliitilises diskussioonis paremini esindada.

Põhjalik menetlus

Põhiseaduskomisjon korraldas protsessi käigus üheksa istungit, millest neli olid avalikud ning kuhu kaasati eksperte, teadlasi ja huvigruppide esindajaid. Komisjon tellis Riigikogu analüüsi- ja õigusteabekeskuselt ülevaate sarnase vanusepiiri langetamise praktikast teistes Euroopa riikides ning Tartu Ülikoolilt uuringu noorte valmisoleku kohta otsustuspädevuseks.