Riigikogu läbis kiiruskaameratele hoiatusmärkide seaduseelnõu teise lugemise

Riigikogu viis esmaspäeval, 15. juunil läbi liiklusseaduse muudatuste teise lugemise, millega kohustatakse teavitama liiklejaid automaatse kiiruse mõõtmise kohtadest. Eelnõu algatajad Reformierakonnast ja Eesti 200-st peavad muudatust oluliseks liiklusohutuse parandamiseks. Lõpphääletus toimub kolmapäeval, 17. juunil.

Riigikogu viis esmaspäeval, 15. juunil läbi liiklusseaduse muudatuste teise lugemise, millega kehtestatakse kohustus teavitada liiklejaid automaatse kiiruse mõõtmisest hoiatusmärkide abil.

Eelnõu algatajate põhjendused

Eelnõu on algatanud Valdo Randpere ja Madis Timpson Reformierakonnast ning Marek Reinaas Eesti 200-st. Randpere rõhutas, et kiirusekontrolli eesmärk peaks olema liiklusohutuse suurendamine, mitte võimalikult paljude trahvide kirjutamine.

«Isegi 2023. aasta uuring, mille tellis politsei ise, näitab, et hoiatusmärgid automaatse kontrolli ees aitavad juhtidel kiirusepiiranguid paremini järgida ja tõstavad üldist liiklusohutust. Kui hoiatusmärk aitab ära hoida õnnetusi, on raske leida argumenti selle vastu,» ütles Randpere.

Timpson toonitas, et järelevalve peab olema mitte ainult tõhus, vaid ka õiglane. «Kui kasutatakse automaatset kiirusekontrolli, peavad selle reeglid olema kõigile eelnevalt teada. Selge teavitamiskohustus aitab tagada, et liiklusjärelevalve täidab oma eesmärki läbipaistvalt ja õiguspäraselt ning tugevdab inimeste usaldust järelevalveorganite vastu,» sõnas Timpson.

Reinaase sõnul on kõige tõhusam järelevalve see, mis mõjutab inimeste käitumist enne rikkumise toimepanemist. «Automaatse kontrolli märgid aitavad juhtidel kiirust õigel ajal kohandada ja soodustavad ohutuma liikluskultuuriga harjumist. Liiklusohutust ei saavutata üksnes karistustega, vaid eelkõige sellega, et inimesed järgivad reegleid teadlikult,» lisas Reinaas.

Hääletuse tulemus ja edasine menetlus

Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku eelnõu teisel lugemisel tagasi lükata, kuid see leidis toetust vaid kümne SDE saadiku seas. Vastu hääletas 50 Riigikogu liiget, nende hulgas ka opositsiooni esindajad Isamaast, keskerakondlane Peeter Ernits ning fraktsioonivälised saadikud.

Eelnõu kohaselt tuleb väljaspool asulat paigaldada kiiruse mõõtmisest teavitav märk 300-500 meetri kaugusele enne mõõtmiskohta, asulas aga 150-300 meetri kaugusele. Lõpphääletus eelnõu üle toimub kolmapäeval, 17. juunil.