Riigikogu küsib saadikupuutumatuse kohta mitme liikme osas

Pärast otsust võtta Tõnis Mölderilt saadikupuutumatus tekitavad arvamused küsimusi ka teiste riigikogu liikmete osas, kelle vastu on esitatud kahtlustused või kelle asju uuritakse.

Eesti riigikogu vahekorra ümber käiv debatt süveneb pärast eelmises nädalas tehtud otsust võtta saadikupuutumatus Tõnis Mölderilt. Otsus tekitas palju arutelu, kuna see käsitleb ühte keskselt küsimust: kuidas peaks riigikogu liikmetel olema kaitstud õigus oma töö tegemisel, kuid samas tagatud ühiskonna kaitse seadusevastase tegevuse eest.

Aastal 2024 on ilmnenud, et saadikupuutumatuse kohta pole lihtsaid vastuseid. Juhtumite hulgas, mida uuritakse, on seotud finantsvõimaluste ja muude asjadega, mis kutsuvad esile küsimuse, kuidas peaks riigikogu selle eetilise suhte lahendama. Mitu riigikogu liiget on praegu seotud uurimiste või kahtlustustega, mis pole avalikkusele pälvinud sama palju tähelepanu kui Mölderiga seotud juhtum.

Valitsuses ja opositsioonis on erinevad seisukohad selle kohta, kuidas peaks riigikogu liikmeid kaitsma ja samal ajal tagama korruptsiooni vastase võitluse. Spetsialistid nõustuvad, et saadikupuutumatus peaks olema kaitse poliitilise repressiooni vastu, kuid mitte vahend seadusevastaste tegude varjamiseks. Praegu käib riigikogu siseselt laiaulatuslik arutelu selle üle, kuidas peaks käsitlema kõiki saadikuid ühtemoodi, olenemata nende kuulumisest erakonnale.

Riigikogu liikmetel on oodata veel rohkem juhtumeid, mida tuleb lahendada sama põhimõtte järgi, mis Mölderiga rakendati. See võib muuta saadikupuutumatuse käsitlemise selgemaks, kuid tekitab ka küsimusi, kuidas peaks tasakaalustama õigusriigi nõudmised ja poliitiliste kujundajate kaitse.