Riigikogu komisjonid analüüsisid Tallinnas rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi

Riigikogu rahandus- ja majanduskomisjoni ühisistungil analüüsiti suvise majandusprognoosi detaile, mis viitavad oodatust kiiremale majanduskasvule ja aeglasemale hinnatõusule. Prognoos on aluseks septembri lõpus valitsuselt laekuvale riigieelarve eelnõule.

Riigikogu rahandus- ja majanduskomisjon kogunes Tallinnas, et vaadata läbi rahandusministeeriumi värskeim suvine majandusprognoos. See dokument loob raamistiku järgmise aasta riigieelarve koostamiseks ning annab ülevaate Eesti riigi rahanduslikust seisust.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tõi välja, et kevadise prognoosiga võrreldes on olukord paranenud kahes võtmevaldkonnas. Majanduskasv näitab kiirenemise märke ning inflatsioon on aeglustunud, mis kokkuvõttes toetab maksulaekumisi ja kodumajapidamiste ostujõudu. Kui kevadel prognoositi hinnatõusuks neli protsenti, siis praegune andmestik näitab inflatsiooni 3,2 protsendi juures, mis peaks järgmisel aastal kahanema 2,8 protsendini.

Eelarve tasakaal ja kaitsekulud

Riigieelarve koostamise keskne väljakutse on Annely Akkermann sõnul kaitsekulude mahutamine 35-protsendise sisemajanduse koguprodukti (SKP) maksukoormuse piiridesse. Kuigi tegemist on keerulise ülesandega, võimaldab tänavune 2,5-protsendiline ja tuleva aasta oodatav 2,3-protsendiline majanduskasv eelarve puudujääki vähendada 220 miljoni euro võrra, mis on 0,5 protsendipunkti võrra väiksem näitaja.

«Eelarve koostamisel peame leidma võimalused eelarve puudujäägi samm-sammuliseks vähendamiseks, et hiljemalt 2029. aastaks jõuda kolmeprotsendilise puudujäägini, nagu näevad ette EL-i eelarvereeglid,» märkis Akkermann. Ta lisas, et ajavahemikul 2027-2029 peavad kaitsekulud püsima vähemalt viie protsendi tasemel SKP-st, mis nõuab täpset tasakaalu leidmist riigi finantsvõimaluste ja julgeolekuvajaduste vahel.

Ekspordi toetamine ja konkurentsivõime

Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas rõhutas, et järgmise eelarve üheks nurgakiviks peab olema majanduskasvu hoidmine ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine. Ta viitas, et sisenõudluse kõrval mängib olulist rolli eksport, mille olukord on paranemas tänu peamiste kaubanduspartnerite majanduse elavnemisele.

«Peame jätkama vajalike investeeringutega, et toetada inimesi ja majandust. Investeeringutel on eelarves suur osa,» ütles Reinaas. Praeguse prognoosi kohaselt ulatub riigivõla intressikulu tänavu 239 miljoni euroni. Prognooside järgi kasvab riigi finantseerimisvajadus järgmistel aastatel keskmiselt ligi kolme protsendipunkti võrra aastas, ulatudes 2030. aastaks 38,6 protsendini SKP-st. Valitsus plaanib riigieelarve seaduse eelnõu esitada Riigikogule septembri lõpuks.