Riigikogu kevadistungjärk läbi, algab valimiskampaania aeg

Riigikogu kevadistungjärk sai sel nädalal läbi ning riigis algab valimistele eelnev kampaaniaperiood. Kuigi parteikontorites alustatakse aktiivseid ettevalmistusi järgmise aasta valimisteks, tähendab see paratamatult, et olulised otsused lükatakse edasi. Viktoria Ladõnskaja-Kubits kirjutab, mida see Eesti jaoks kaasa toob.

Käesoleval nädalal lõppes Riigikogu kevadistungjärk ning riik astub ametlikult kampaaniaperioodi lävele. Viktoria Ladõnskaja-Kubits juhib tähelepanu sellele, et kuigi parlamendisaal jääb suveks vaikseks, ei tähenda see puhkust, parteikontorites käivitub hoopis aktiivne valimismasinavärk.

Eetrivaikus on petlik

Eetrivaikus ei ole puhkus. Kui Riigikogu istungid lõpevad, algab parteidele tegelikult üks töörohkemaid perioode: kandidaatide valimine, programmide koostamine ja toetajatega kohtumised. Kõik see toimub silmist eemal, kuid kujundab otseselt seda, millisena näeme poliitikuid järgmise aasta valimiskampaanias.

Valimistele eelnev periood on aga kahepalgeline. Ühelt poolt tähendab see elavamat poliitilist debatti, konkurendid vaidlevad valjult ning valijad saavad erakondade seisukohti võrrelda. Teisalt toob see paratamatult kaasa otsuste edasilükkamise: vastuolulisi ja keerukaid küsimusi välditakse, et mitte tekitada valijate seas negatiivseid reaktsioone enne hääletuspäeva.

Olulised otsused ootavad järge

See on valimispoliitika üks valusam paradoks, just siis, kui rahva tähelepanu on suurim, julgetakse kõige vähem otsustada. Reformid, mis nõuavad julget poliitilist tahet, jäävad sahtlisse. Eelarvelised valikud lükatakse edasi. Rasked kompromissid jäetakse tulevase koalitsiooni mängumaaks.

Ladõnskaja-Kubits osutab, et selline käitumine pole erandlik, see on demokraatlikus poliitikas üsna tavaline nähtus. Küsimus on aga selles, kas Eesti saab endale lubada, et olulised otsused seisavad mitu kuud, kuni valimised on mööda saanud.

Mida oodata järgmisteks kuudeks?

Lähikuud toovad kaasa intensiivse retoorika kasvu: erakonnad peavad ennast nähtavaks tegema, eristuma ning veenma valijaid oma visiooni õigsuses. See tähendab üha rohkem avalikke esinemisi, debatte ja meediasõnavõtte, aga ka seda, et tegelik valitsemistöö võib tahaplaanile jääda.

Valija jaoks on see samas hea võimalus. Kampaaniaperiood on aeg, mil poliitikud on valijatele kättesaadavamad kui kunagi varem, lubadused on konkreetsemad ja erinevused selgemad. Küsimus on vaid selles, kas oskame seda aega targalt kasutada ning nõuda vastuseid ka neilt küsimustelt, mida poliitikud ise eelistaksid vältida.