Riigikogu keskkonnakomisjon arutab Tallinnas kliimaseaduse muudatusi

Riigikogu keskkonnakomisjon korraldab järgmisel neljapäeval täiendava arutelu, et vaadata üle kliimakindla majanduse seaduse eelnõu muudatusettepanekud. Kohtumise eesmärk on lahendada erimeelsused, mis on varem takistanud eelnõu menetlemist ning komisjoni tööplaani kinnitamist.

Riigikogu keskkonnakomisjon koguneb Tallinnas 22. oktoobril täiendavale istungile, et käsitleda kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) muudatusettepanekuid. Kohtumisele on kaasatud huvigrupid, kes on varem panustanud eelnõu koostamise aruteludesse.

Arutelud ja takistused menetlemisel

Komisjoni esimees Yoko Alender selgitas, et eelnõu menetlemine on varem veninud, kuna komisjoni töökava kinnitamine jäi mõnel korral toppama. Osa poliitilisi jõude soovis aruteludele veelgi põhjalikumat huvirühmade kaasamist, mistõttu ei jõutud muudatusettepanekute hääletamiseni. Nüüd loodetakse tekkinud ummik lahendada ning valmistuda eelnõu saatmiseks täiskogu istungile teiseks lugemiseks.

Eelnõu menetluse ja sisu suhtes on esinenud erinevaid seisukohti. Sotsiaaldemokraadid on varasemalt kritiseerinud algatatud eelnõu deklaratiivsust, nõudes ambitsioonikamaid heite vähendamise eesmärke ja konkreetseid rakendusmehhanisme. Komisjoni liige Tiit Maran on rõhutanud, et Eesti vajab õiguslikult siduvat kliimaraamistikku, mitte ainult eesmärkide üldist loetelu. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepanekuid valdkondlike programmide täpsustamiseks energeetikas, transpordis, tööstuses ja põllumajanduses.

Seaduse eesmärk ja sisu

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seab kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldised eesmärgid ning sätestab põhimõtted kliimamuutustega kohanemiseks. Eelnõuga soovitakse luua raamistik, mis toetab puhta energia kasutuselevõttu, ressursitõhusust ja kliimaneutraalsuse saavutamist. Ettepanekud, mida komisjon nüüd arutab, keskenduvad peamiselt kliimanõukoja rolli täpsustamisele, heitkoguste seirele ning teekaartide kinnitamise korrale.

Komisjon loodab pärast järgmisel nädalal toimuvat kohtumist huvirühmadega liikuda edasi muudatusettepanekute hääletamisega. Seejärel avaneb kõigil riigikogu liikmetel võimalus eelnõu üle täiskogus debatti pidada.