Riigikogu kehtestas uued rohepesu vastased reeglid, ettevõtetel aega kuni 27. septembrini

Riigikogu võttis 17. juunil 2026 vastu tarbijakaitseseaduse muudatused, mis kehtestavad rangemad nõuded toodete ja teenuste keskkonnaalastele väidetele. Alates 27. septembrist 2026 peavad ettevõtjad suutma iga keskkonnaalast väidet tõendada, ettevõtte enda loodud kestlikkusmärgised lähevad keelu alla ning eksitava rohepesu eest ähvardab kuni 4% aastakäibest trahv.

Riigikogu võttis 17. juunil 2026 vastu tarbijakaitseseaduse muudatused, mis panevad Eesti ettevõtjatele selged kohustused selle osas, mida nad toote keskkonnamõju kohta väita tohivad. Muudatused jõustuvad 27. septembril 2026 ning puudutavad üksnes kaupleja ja tarbija vahelist suhet, ettevõtetevahelised tehingud uute reeglite alla ei kuulu.

Üldised väited vajavad nüüd tõendust

Seni sai ettevõtja pakendile trükkida „keskkonnasõbralik", „roheline" või „kliimaneutraalne" ilma täpsemat selgitust lisamata. Edaspidi peab iga selline üldine väide tuginema asjakohase ökomärgise nõuetel või samaväärsel kõrgel standardil.

Vahe on konkreetne. Väide „kliimasõbralik pakend" on keelatud, sest sellest ei selgu, mille poolest pakend kliimasõbralik on. „100% selle pakendi tootmiseks kasutatud energiast pärineb taastuvatest energiaallikatest" on lubatud, kuna sisu on lahti selgitatud. Sama loogika kehtib „biolagunevuse" kohta, see sõna üksi on edaspidi keelatud, kuid „pakend on kodukompostimise teel ühe kuu jooksul biolagunev" jääb lubatud väiteks.

Üldise väite tunnuseid võib kanda ka visuaal. Rohelised värvid ja looduspildid koos neutraalse sõnastusega võivad koos moodustada keelatud üldise keskkonnaväite, iga sellist juhtumit hinnatakse eraldi.

Oma märgised kaovad turult

Ettevõtja enda väljamõeldud kestlikkusmärgised, need, mida pole kontrollinud ükski kolmas osapool, muutuvad 27. septembrist keelatud. Tulevikus peab kasutatav märgis põhinema sertifitseerimisskeemil või olema kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt.

Eestis kõige levinum lubatud kestlikkusmärgis on Euroopa Liidu ökomärgis (EU Ecolabel), mida väljastab Keskkonnaagentuur. See jääb kasutusse. Sertifitseeritud märgistele üleminek toob ettevõtetele kaasa lisakulusid: kaupleja ise enam vastavust kontrollida ei saa.

Keelatud nipid ja tulevikuplaanid

Uued reeglid keelavad mitu senist turundusvõtet. Toote kohta ei tohi esitada keskkonnaalast väidet, kui see kehtib tegelikult vaid ühe komponendi kohta, näiteks reklaamida toodet „taaskasutatud materjalist valmistatud", kui taaskasutatud on ainult pakend. Samuti ei tohi enam rõhutada omadusi, mis on asjaomasel turul niikuinii kohustuslikud: toote müümine sellega, et see vastab EL-i üldistele ohutusnõuetele, loetakse eksitamiseks.

Tulevikku suunatud rohelubadused, näiteks lubadus jõuda süsinikuneutraalsuseni aastaks 2035, on lubatud ainult juhul, kui ettevõttel on esitada konkreetne, avalikult kättesaadav ja sõltumatu kolmanda osapoolega kontrollitud tegevuskava koos vahe-eesmärkidega.

Trahvid ulatuvad miljoniteni

Praegu karistatakse ebaausate kauplemisvõtete eest füüsilist isikut kuni 1200 euro, juriidilist isikut kuni 400 000 euro suuruse trahviga. Uued muudatused lisavad sellele veel ühe astme.

Kui rikkumine on toime pandud suures ulatuses, kahjustades tarbijate huve vähemalt kahes teises EL-i liikmesriigis, võib trahv ulatuda 4%-ni ettevõtte eelmise aasta aastakäibest. Kui andmeid käibe kohta pole, on maksimumtrahv 2 miljonit eurot. EL-i mõõtmega rikkumine, mis hõlmab vähemalt kahte kolmandikku liikmesriikidest, toob kaasa sama 4% reegli.

Mida teha praegu pakendil olevate väidetega?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on selgitanud, et enne 27. septembrit 2026 toodetud kaupade pakendeid ei nõuta hävitama. Nõuetele mittevastavaid väiteid võib katta kleebistega või lisada müügikohas täiendavat selgitavat infot. Järelevalve eesmärk on suunata ettevõtjaid turundus- ja pakendid mõistliku aja jooksul uute nõuetega kooskõlla viima, mitte olemasolevaid varusid käibelt kõrvaldama.