Riigikogu esimene lugemine: 2027. aasta eelarve kulud 20,2 miljardit eurot

Riigikogu lükkas tagasi opositsiooni ettepaneku 2027. aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata (28 poolt, 48 vastu). Eelarve tulud on 19,4 ja kulud 20,2 miljardit eurot, kaitsekuludeks on ette nähtud 2,33 miljardit. Samal istungil võeti vastu viis seadust, sealhulgas relvaseaduse ja finantspettuste tõkestamise muudatused.

Riigikogus läbis esimese lugemise 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid seda toetas vaid 28 saadikut, vastu oli 48.

Valitsuse algatatud eelnõu järgi on riigieelarve tulud tuleval aastal 19,4 miljardit eurot, kulud ligi 20,2 miljardit ja investeeringud ligi 1,2 miljardit. Tulud kasvavad 850,7 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti, kulud 658 miljonit ehk 3,4 protsenti. Investeeringute maht väheneb 9,6 protsenti.

Valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk langeb majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti ja jõuab nelja protsendini SKPst. Võlakoormus kasvab 2,3 miljardi euro võrra ehk 28,3 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb 35,5 protsendilt 35,2 protsendile.

Kaitsekuludeks on ette nähtud 2,33 miljardit eurot ehk viis protsenti SKPst. Suurim osa, 1,1 miljardit eurot, läheb kaitseotstarbelistele hangetele. Tugevdatakse õhu- ja raketikaitset, süvalööki, kaudtuld ja tankitõrjet ning suurendatakse laskemoonavarusid.

Eelnõu arutelu algas teisipäeval, kuid jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli. Täna jätkus see läbirääkimistega, kus võttis sõna Reformierakonna fraktsioonist Mart Võrklaev. Muudatusettepanekuid saab teiseks lugemiseks esitada 4. novembri kella 17.15-ni.

Vastu võetud seadused

Riigikogu võttis istungil vastu viis seadust. Relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muudatust (855 SE) toetas 78 saadikut. Muudatustega viiakse relvaseadus kooskõlla ELi tulirelvadirektiiviga, muudetakse relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks ja lubatakse riigikaitselise valmisoleku huvides hoida suuremat laskemoonavaru. Luuakse ka raamistik alaealiste osalemiseks jahinduses ja laskespordis ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus saab pakkuda ettevõtjatele tasulisi teenuseid, näiteks laskemoona hoidmist.

Konsulaarseaduse muudatus (896 SE) sai 59 poolthäält. Välisesindustes lõpetatakse teenused, millele on alternatiiv e-teenuste kaudu või mida on kasutatud väga harva, näiteks juhiloa väljastamine ja tõlketeenused. Kaotatakse konsulaarametniku erikutse nõue: praegu on selliseid ametnikke seitse, kuid kahe aasta jooksul pole nad ühtki notariaaltoimingut teinud.

Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muudatuse (899 SE) poolt oli 55, vastu 11 saadikut ja üks jäi erapooletuks. Alates 2027. aastast sündinud koertele keelatakse püsiv ketis pidamine, varjupaikadele tuleb tegevusluba ning sõnaselgelt keelatakse zoofiilia ja sellist materjali kujutava sisu levitamine.

Finantspettuste tõkestamise seadus (936 SE) sai 76 häält. Pangad saavad pettuseohu korral makse edasi lükata või tehingust keelduda ning vahetada infot teiste finantsasutuste, politsei- ja piirivalveameti ning CERT-EEga. Mullu kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 29 miljonit eurot.

Notari tasu seaduse muudatuse (941 SE) poolt oli 67 ja vastu üks saadik. Notaritasud ajakohastatakse ning kaotatakse kaugtõestamise tasu. Lihtsa pärimise eest on tasu edaspidi 283 ja keerulise pärimise eest 613 eurot.

Teine ja esimene lugemine

Teise lugemise läbisid muu hulgas e-residentsuse süsteemi muudatused: märtsist 2027 tuvastatakse e-residentide isikusamasust biomeetriliselt kaugteel, märtsist 2028 minnakse üle kaardivabale e-identimisele. Samuti läbis teise lugemise lemmikloomade kohustusliku kiibistamise eelnõu, mille järgi tuleb koerad, kassid ja valgetuhkrud märgistada alates 1. juunist 2027, olemasolevatele loomadele on üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2029. Esmase registreerimise riigilõiv on 12 eurot.

Riigi 2026. aasta teise lisaeelarve eelnõu (1019 SE) läbis teise lugemise, kui Isamaa ja Keskerakonna ettepanek lugemine katkestada kukkus läbi (16 poolt, 47 vastu). Vanglarendi tulude planeerimise tõttu suurenevad tulud 14,1 miljonit eurot.

Esimese lugemise läbisid mitmed eelnõud.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu laste vaimse tervise abist ja nutiseadmete piiramisest ning Keskerakonna eelnõu sünnitoetuse tõstmiseks lükati tagasi.