Riigikogu erikomisjonis ilmnes Tallinnas kaitsehangete ja laoseisude korraldamatus

Kaitsevaldkonna juhtide vastasseis Tallinnas toimunud Riigikogu erikomisjoni istungil tõi esile tõsiseid puudujääke 70 miljoni euro suuruse laskemoonahanke ja kaitseväe laoarvestuse korralduses. Ametkonnad suunavad süüdistusi üksteise suunas, samal ajal kui Riigikontroll nendib puudulikku dokumentatsiooni ja kontrolli.

Tallinnas toimunud Riigikogu erikomisjoni istungil selgus kolmapäeval, 2. septembril, et kaitseministeeriumi ja Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) vahel valitseb terav vastutusvaakum seoses ebaõnnestunud 70-miljonilise laskemoonahankega. Ametnikud ja juhid suunasid süüdistusi üksteise suunas, jättes komisjonile selgusetuks, kes vastutab India ettevõttele tehtud ettemaksu eest, mille eest pole siiani oodatud kaupa laekunud.

Riigikontroll on esitanud RKIK-ile korduvaid nõudmisi tehingu lepingu nägemiseks, kuid dokumenti pole siiani laekunud. RKIK väidab, et on lepingu edastanud, kuid järelevalveorgani hinnangul pole seda tehtud. Sündmuste ahelas on tekkinud juriidiline vaidlus ning küsimus on liikunud kohtusse.

Vastutuse hajumine ametkondade vahel

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu nõudis kaitseminister Hanno Pevkurilt selgitust, miks pole hankedokumente suudetud kontrollorganitele esitada. Pevkur viitas lepingu konfidentsiaalsusklauslitele, kuid rõhutas samas, et kaitseminister ei osale igapäevases lepingute sõlmimises.

"Otsused ettemaksete kohta ei jõua ministri lauale, see protsess nii ei toimi," selgitas ministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, rõhutades, et riskide hindamine on RKIK-i pädevuses. Praegune RKIK-i juht Elmar Vaher on avalikult deklareerinud, et vastutus ebaõnnestunud tehingu eest lasub asutuse endisel juhil Magnus-Valdemar Saarel.

Kaitseväe laoarvestus ootab uuendamist

Lisaks hanketeemadele keskendus komisjon Kaitseväe sisemisele laoarvestusele, mis on Riigikontrolli hinnangul iganenud. Kaitseväe juhataja Andrus Merilo möönis, et inventariühikute arvestus toimub osaliselt käsitsi, kuna asutusel puuduvad kaasaegsed tarkvaralahendused.

"Meie peamine ülesanne on sõjaliste eesmärkide täitmine, kuid lahenduste puudumine on ilmselge," sõnas Merilo. Riigikontrolör Janar Holm märkis seepeale, et praeguse süsteemi juures vajab vara tegeliku olemasolu kinnitamine põhjalikumat kontrolli, mis on maksumaksja raha kasutamise puhul kriitiline puudujääk.