Riigikogu erakondade juhid kogunevad Toompeal riigieelarve võlakriisi lahendama

Kolmapäeval kogunevad Toompeal Riigikogu kõigi esindatud erakondade juhid, et arutada võimalusi riigi rahanduse võlaspiraalist väljumiseks. Eesti riigivõlg on seitsme aastaga kasvanud 2,5 miljardilt 10 miljardile eurole ning rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt võib see 2030. aastaks ületada 20 miljardit eurot. Endine Eesti Panga president Madis Müller on kutsunud erakondi sõlmima pikaajalise koalitsioonivälise kokkuleppe, mis annaks välisinvestoritele ja laenuandjatele selge signaali riigi rahanduse usaldusväärsusest.

Kolmapäeval, 17. juunil 2026 kogunevad Toompeal kõigi Riigikogu esindatud erakondade juhid, et otsida ühist lahendust Eesti riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamiseks. Kohtumise algatas sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets.

Võlg on seitsme aastaga neljakordistunud

Eesti riigivõlg on viimase seitsme aasta jooksul kasvanud 2,5 miljardilt eurolt 10 miljardile eurole. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt võib praeguse kursi jätkumisel riigivõlg 2030. aastaks ületada 20 miljardit eurot ning ulatuda 39 protsendini SKP-st.

Endine Eesti Panga president Madis Müller on seisukohal, et erakonnad võiksid sõlmida pikaajalise kokkuleppe, mis kehtiks sõltumata sellest, kes parajasti võimul on. Mülleri hinnangul oleks selline lepe selge signaal nii välisinvestoritele, laenuandjatele, ettevõtetele kui ka riigi elanikele, et Eesti riigi rahandus on usaldusväärne.

Mihkali ettepanek ja Läänemetsa seisukoht

Peaminister ja Reformierakonna juht Kristen Michal toetab ideed ning teeb ettepaneku kirjutada riigieelarve seadusesse säte, mis näeks ette eelarvedefitsiidi vähendamise poole protsendipunkti võrra aastas, liikudes samm-sammult eelarvetasakaalu suunas.

Kohtumise algataja Läänemets leiab siiski, et pelgalt seadusemuudatusest ei piisa. «Me leiame, et see on kõige mõistlikum ja usaldusväärsem viis, sest varasem praktika on näidanud, et ükskõik milline reegel riigieelarve seadusesse kirjutada, seda saab alati muuta,» ütles Läänemets. Sotsiaaldemokraatide juhi hinnangul võiks riigivõla sihttase jääda 30-35 protsendi vahemikku SKP-st.

Skeptilised hääled

EKRE juht Martin Helme suhtub erakonnaülesesse kokkuleppesse skeptiliselt, kuigi tunnistab, et praegune eelarvepoliitika ei ole jätkusuutlik. «Sellele viitavad nii Eesti Pank, rahandusministeerium oma prognoosis kui ka IMF ja OECD. Kuid ma ei usu, et me suudame praegu mingi poliitilise kokkuleppeni jõuda, sest maailmavaatelised ja majandusfilosoofilised lähenemised sellele, kuidas asjad korda seada, erinevad väga suurel määral,» sõnas Helme.

Isamaa juht Urmas Reinsalu pooldab samuti kurssimuutust, kuid rõhutab, et esimese sammu peab astuma valitsus. «Vabariigi Valitsus peaks rahvusvaheliste institutsioonide ja ekspertide hoiatusi tõsiselt võtma ning oma poliitikat korrigeerima. Vaja on eelarvet, mis vähendab avaliku sektori kulutusi, ja valitsus peab esitama selge visiooni, kuidas viia riigi rahandus jätkusuutlikumale teele,» lausus Reinsalu.