Riigikogu arutab töötukassa nõustamisteenuste reformi Eestis

Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas seadusemuudatuse, millega vabastatakse paljud töötud kohustusest käia igakuisel nõustamisel. Samal ajal tiheneb nõustamisgraafik noortele ja vähenenud töövõimega inimestele.

Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, millega soovitakse kaotada töötutele kehtiv kohustuslik igakuine visiit töötukassasse. Muudatused puudutavad eelkõige neid tööotsijaid, kes on tööturul aktiivsed ja suudavad töökoha leida iseseisvalt.

Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo selgitas, et nõustamisaja kokkuhoid võimaldab fookust nihutada abivajajate suunas. «Töötukassa töötajate ajaline ressurss suunatakse ümber noortele, kellel on suurem risk jääda pikemalt töötuks,» märkis ta.

Eelnõu kohaselt hakkavad noored ja vähenenud töövõimega inimesed saama intensiivsemat tuge, kus nõustamine toimub edaspidi neli korda kuus. Riisalo kinnitas, et tegemist ei ole kulude kärpimise projektiga, vaid pigem ressursside ümberjagamisega nendeni, kes abi rohkem vajavad.

Muudatused toetuste maksmisel

Eelnõu toob muudatusi ka sanktsioonidesse. Praegu peatatakse töövõimetoetuse maksmine juba pärast esimest rikkumist, kuid tulevikus see nii range ei oleks. Samas on plaanis kehtestada selgem piir: pärast kolmandat rikkumist töötuna arvelolek lõpetatakse, mis tähendab ühtlasi hüvitiste ja toetuste maksmise peatamist.

Prognooside kohaselt vähenevad töötuskindlustushüvitiste ja töövõimetoetuste väljamaksed aastatel 2027-2028 kokku 346 000 kuni 452 000 euro võrra. See tuleneb peamiselt registreerimise lõpetamisest pärast korduvaid rikkumisi.

Eelnõu jõuab Riigikogu suurde saali esimesele lugemisele 30. septembril 2026. Uued reeglid on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.