Riigikogu andis pankadele õiguse kahtlased maksed peatada

Riigikogu võttis vastu seaduse, mis lubab pankadel finantspettuste kahtluse korral makseid edasi lükata või neist keelduda. Muudatused loovad ka tihedama andmevahetusvõrgustiku pankade, politsei ja riigiasutuste vahel.

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, mis annab finantsasutustele senisest suuremad volitused pettuste tõkestamiseks. Uue regulatsiooniga saavad pangad õiguse peatada kliendi maksetehing, kui neil tekib põhjendatud kahtlus, et raha liigub kurjategijate kätte.

Kehtiva õiguse kohaselt puudusid pankadel selged juriidilised alused tehingute tõkestamiseks, isegi kui pettuse risk oli ilmselge. Nüüdsest on finantsasutustel võimalik makse edasi lükata või sellest sootuks keelduda, mis aitab vältida raha jõudmist petturite kontodele. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.

Tõhusam koostöö ja andmevahetus

Lisaks maksete peatamise võimalusele täpsustab seadus info vahetamist. Pangad ja makseasutused saavad õiguse jagada andmeid pettusekahtlusega tehingute kohta nii omavahel kui ka riigiasutustega. Partneriteks on selles süsteemis Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakond CERT-EE.

Menetluse käigus täiendas parlament eelnõu, laiendades andmevahetuse õigust ka krediidiandjatele ja -vahendajatele. See võimaldab paremini tuvastada pettuseid, mis on seotud laenude väljastamisega.

Eelmise aasta statistika kohaselt kaotasid Eesti elanikud erinevate petuskeemide tõttu ligi 29 miljonit eurot. Enamik neist pettustest algab suhtluskanalite kaudu ja lõppeb pangatehinguga. RIA soovitab kõigil endiselt jälgida küberturvalisuse juhiseid, mis on koondatud portaali itvaatlik.ee.