Riigikeele kaitse ei saa olla ainult koolide kohustus

Koolitaja Aile Lehtse arvates peaks riigikeele edendamise kohustus jagunema kõikide valitsusasutuste vahel, mitte ainult haridusasutuste kanda. Lehtse kritiseerib, et teised riigiametid, sealhulgas transpordiameti, seisavad passiivselt kõrvalt, kuigi eesti keele tugevdamine on ühiskonnaülene ülesanne.

Koolitaja ja keelekaitsja Aile Lehtse tõstatab olulise küsimuse meie ühiskonna tuleviku kohta. Tema sõnul on Hendrik Aguri ja Ott Pärna jõupingutused kutsehariduse eestikeelsuseks muutmisel saanud ühiskonnast palju toetust, kuid tegelikkus näitab üsna triste pilti.

Lehtse märkab, et koolide ja koolijuhtide jalul seisab kolossaalne vastutus eesti keele edendamise eest. Paraku ei saa see olla ainult haridussektori kohustus, kui teised riigiametid jäävad tõrvaliigil seisma ja vaatavad pedagoogide rabelemist kõrvalt. Transpordiameti näitel näitab ta, kuidas riigiasutused ei võta aktiivselt osa keelekultuuri kaitsmise missioonist.

Tegemist on süsteemse probleemiga, mis nõuab kogu riigivalitsuse ühist lähenemist. Iga ministeerium ja riigiameti peaks võtma teadlikult kohustuse eesti keele positsioon tugevdada oma pädevusalas, olgu selleks teenuste osutamine, kommunikatsioon või ametitöö korraldus.

Lehtse argument on asjakohaselt esile toodud: haridusasutused ei saa üksi kanda terve rahvuskeele tuleviku vastutust. Võimalikud lahendused nõuavad valitsuse tasandi otsuste tegemist ja kõikide asutuste koordineeritud tegevust. Ilma selleta jääb eesti keele positsiooni parandamise püüdlus poolikuks ja väheefektiivseks.