Riigikaitseliste objektide kahjustamine toob Eestis kaasa karmimad vangistused

Justiits- ja digiministeerium on ette valmistamas eelnõu, mis tõstab riigikaitseliselt olulise vara kahjustamise eest määratavad karistused kuni kaheksa-aastase vangistuseni. Muudatus tuleneb soovist tagada Eesti julgeolekuasutuste ja kaitsetööstuse parem kaitse hübriidohtude eest.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tegi valitsusele ettepaneku muuta karistusseadustikku, et kehtestada rangemad karistused riigikaitseliselt oluliste objektide kahjustamise eest. Algatus on ajendatud hiljutisest julgeolekuolukorrast, sealhulgas augustis toime pandud rünnakust Milremi tehasele.

Kehtiv õigusruum ei erista piisavalt tavalist varavastast kuritegu ja rünnakut strateegiliselt kriitilise infrastruktuuri vastu. Pakosta sõnul on praegune olukord ebaadekvaatne, kus rünnak kaitsetööstusettevõtte vastu on karistusõiguslikult samaväärne vähetähtsa varalise kahjuga.

«Kehtivate normide järgi on kaitsetööstusettevõtte põletamine samamoodi karistatav kui tädi Maali tühja puuri mahapõletamine. Need pole võrreldavad,» sõnas minister neljapäeval pressikonverentsil.

Karmimad meetmed hübriidohtude vastu

Kavandatav muudatus toob kaasa ühe kuni kaheksa-aastase vangistuse neile, kes kahjustavad või hävitavad kaitseväe, Kaitseliidu, julgeolekuasutuste, vanglate või kaitsetööstusettevõtete kriisiülesanneteks kasutatavat vara. Kaitse alla kuuluvad nii hooned kui ka tehnika, sealhulgas politsei patrullautod või spetsiaalsed soomussõidukid, isegi kui need ei ole vahetult kriisiolukorras kasutusel.

Ministeerium rõhutab, et Eesti seisab silmitsi hübriidohtudega, kus eesmärk on tihti mitte objekti täielik hävitamine, vaid riigi funktsioneerimise häirimine. Seadusandlik muudatus näeb ette, et kaitstav väärtus on lisaks füüsilisele varale ka riigi võimekus tagada sõjaline kaitse ja sisejulgeolek.

Selleks, et kuriteokoosseis täituks, peab kahjustamisega kaasnema konkreetne oht. Näiteks olukord, kus sõjaväeosa raadiomasti rikkumine muudab üksuse sidepidamise võimatuks või tootmishoone süütamine peatab Eesti kaitsetööstusele vajaliku varustuse valmistamise. Seadusepakett annab korrakaitsjatele ka laiendatud võimalused kasutada jälitustoiminguid, et suurendada turvalisust.