Riigihangete ja kutsetunnistuste ebakõla tekitab Eesti ehitussektoris ebakindlust

Eesti ehitusettevõtted seisavad silmitsi olukorraga, kus riigihangetel nõutav 7. taseme ehitusinseneri kutse ei pruugi olla piisav kutse taastõendamiseks. Ekspertide sõnul vajab hindamispraktika suuremat selgust ja läbipaistvust.

Eesti riigihangetel kehtestatud nõuded ehitusinseneri 7. taseme kutsele ei klapi alati kutsekomisjoni hindamiskriteeriumitega, tekitades ehitusettevõtjates ja spetsialistides ebakindlust. Probleem seisneb selles, et riigihanke võitnud projektijuht võib hiljem avastada, et tema igapäevane töö ei vasta kutse taastõendamiseks esitatavatele nõuetele, mis piirab ettevõtete võimalusi järgmistel hangetel osaleda.

Kätlin Hinnov, Fondia ehitusvaldkonna ekspert, rõhutab, et kutse andmise põhimõtted peaksid olema selgemad, et ettevõtjad saaksid oma äritegevust ja meeskonna komplekteerimist paremini planeerida. «Kõrgeimat kutsetaset ei tohiks nõuda automaatselt, hindamata projekti tegelikku keerukust. Põhjendamatult kõrge kutsetaseme nõue võib kitsendada pakkujate ringi,» selgitas Hinnov.

Hindamiskriteeriumite lahknevus

Hankija lähtub projektijuhtimise vajadusest, kuid kutsekomisjon hindab inseneri pädevust vastavalt kindlatele kutsestandarditele. Sageli ei ole kutse taastõendamisel piisav vaid projekti maht või rahaline väärtus, vaid komisjon hindab inseneri iseseisvat vastutust, keerukate olukordade lahendamist ja meeskonna juhtimist. Praegune süsteem tekitab olukorra, kus spetsialist võib aastaid juhtida kõrgetasemelisteks peetavaid objekte, kuid jääda kutse taastõendamisel hätta, kui ta ei suuda tõendada oma panust viisil, mida hindamiskomisjon ootab.

Selline ebaselgus mõjutab otseselt ettevõtete konkurentsivõimet. Kui hanketingimused on liiga ranged, väheneb pakkujate hulk. Kui aga kutsekomisjoni otsused jäävad põhjendamata, ei oska insenerid teha vajalikke muudatusi oma edasises töös või dokumentatsioonis. Eksperdid rõhutavad, et lahendus ei pea tähendama nõuete alandamist, vaid pigem hindamiskriteeriumite paremat põhjendamist, et ehitussektori ootused ja sertifitseerimissüsteem oleksid omavahel paremas kooskõlas.