Riigieelarve, lisaeelarve ja umbusaldusnõue: Riigikogu töönädal

Riigieelarve, lisaeelarve ja umbusaldusnõue: Riigikogu töönädal

Riigikogu arutas 2027. aasta eelarvet ja teist lisaeelarvet, valitsusele esitati umbusaldusnõue ning julgeolek ja rände teema tõid saali arupärimised ja avaldused.

Poliitika

Riigikogu VIII istungjärgu viiendal töönädalal said päevakorra keskmeks riigieelarve, lisaeelarve ja küsimus valitsuse usaldusest. Päevakorras oli 44 punkti ja valdav osa neist langes kolmapäevale. Andmed näitavad, mis oli laual, kuid hääletuste tulemused neist alati ei selgu. Seda on allpool ka märgitud.

Eelarve ja valitsuse usaldus

Esmaspäeval oli päevakorras 34 Riigikogu liikme kirjalik nõue avaldada Vabariigi Valitsusele umbusaldust. Punktiga on seotud üks registreeritud hääletus. Andmetest ei selgu aga hääletuse tulemus ega see, kes nõude esitasid. Kolmapäeval oli teemade seas ka "Segadus valitsuskabinetis".

Teisipäeval ja kolmapäeval oli menetluses 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE I), mõlemal päeval üks hääletus. Tegu on esimese lugemisega, seega lõplikku otsust eelarve kohta see nädal ei tehtud. Kolmapäeval oli teisel lugemisel ka riigi 2026. aasta teine lisaeelarve (1019 SE II). Selle juures registreeriti nädala kõige rohkem hääletusi, kuus. Andmetest ei selgu, mille üle täpselt hääletati ja kuidas need lõppesid.

Julgeolek ja energia

Esmaspäeval oli päevakorras mitu julgeolekuga seotud teemat. Need olid elanike turvatunde vähenemine ja riigi julgeolekupoliitika, "varitseva õhuründemoona raamleping", Aidu tuulepargi arenduskokkulepe ja sellest tulenevad riigikaitselised riskid ning välisriikide kinnipeetavate Eestisse toomine. Lisaks käsitleti ekspordi vähenemist ja selle mõju majandusele.

Kolmapäeval jätkus julgeoleku- ja majandusteemade rida. Päevakorras olid muu hulgas Eesti julgeolek, immigratsioonikriis, riigi roll rändekriisis, energeetika ning kütuse ja energia hinnad talveperioodil. Neid punkte ei ole andmetes tüübi järgi märgitud ega ole nende juures hääletusi. Seega teame teemasid, mitte seda, millised seisukohad kõlasid.

Seadused lõppvooru ees

Kolmapäeval oli kolmandal lugemisel mitu eelnõu, igaühe juures üks hääletus:

Samuti oli hääletusel Riigikogu otsuse eelnõu (977 OE I), millega tehtaks valitsusele ettepanek parandada laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavust ning toetada lapsevanemaid nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutuse piiramisel. Otsuse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Tulemus andmetest ei selgu.

Maksud, tervishoid ja ettevõtlus

Teisel lugemisel olid muu hulgas tulumaksuseaduse muutmise eelnõu (994 SE II), maksukorralduse ja rahapesu tõkestamise seaduse muudatused (924 SE II) ning kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise eelnõu (925 SE II). Teisel lugemisel olid ka võlaõigusseaduse, isikut tõendavate dokumentide, veterinaarseaduse ja taimekaitseseaduse muudatused.

Esimesele lugemisele jõudsid ravikindlustuse seaduse muudatus, mis puudutab abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi (1036 SE I), ning tervishoiuteenuste korraldamise ja Kaitseväe korralduse seaduse muudatus (1000 SE I). Samuti jõudsid esimesele lugemisele konkurentsiseaduse muutmine (926 SE I), uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine (947 SE I) ning karistusseadustiku ja loomakaitseseaduse muudatused (1009 SE I). Päevakorra viimased viis punkti ei ole andmetes nimetatud.

Neljapäeval oli hääletusel veel Riigikogu otsuse eelnõu õpilaste töötamise maksusoodustuste väljatöötamise kohta (940 OE I). Samal päeval kuulati taristuministri ettekannet riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest.

Mis edasi

Riigieelarve eelnõu oli alles esimesel lugemisel ja teist lisaeelarvet käsitleti teisel lugemisel. Seega võib eeldada, et mõlemad tulevad Riigikogu ette uuesti. Esimese lugemise läbinud eelnõud, näiteks ravikindlustuse reform ja tarbijakrediidi direktiiv, liiguvad edasi komisjonidesse. Täpseid kuupäevi andmed ei anna.

Ava rakenduses →