Riigieelarve läbirääkimised Tallinnas: kärped ja edasilükatud investeeringud

Valitsusliikmed peavad Stenbocki majas teist nädalat järjest eelarveläbirääkimisi, püüdes hoida järgmise aasta eelarvedefitsiiti alla 4,5 protsendi SKP-st. Opositsioon on kriitiline valitsuse suletuse suhtes ja nõuab vähemusvalitsuselt varasemat dialoogi.

Stenbocki majas jätkuvad juba teist nädalat valitsuse istungid, kus otsitakse lahendusi järgmise aasta riigieelarve koostamiseks. Kuna riigi kulutused ületavad jätkuvalt tulusid, on valitsuskoalitsioon võtnud eesmärgiks pidurdada eelarvedefitsiidi kasvu. Reformierakonna ja Eesti 200 esindajad rõhutavad vajadust seada prioriteete olukorras, kus julgeoleku tagamine ja kaitseinvesteeringud võtavad märkimisväärne osa riigi ressurssidest.

Suured kaitsekulud sunnivad kokkuhoiule

Majandusminister Erkki Keldo tõdes, et käimasolevad kõnelused on olnud keerulised, kuid vajalikud. Valitsuse seatud siht on hoida eelarvedefitsiit alla 4,5 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis eeldab paratamatult valusaid kärpeid.

«Läbirääkimised on keerulised, kuid need ei saa olla teisiti. Oleme lubanud hoida eelarvedefitsiidi alla 4,5 protsendi SKP-st. See tähendab, et kulutusi tuleb kärpida nii majandamis- kui ka tehniliste kulude osas ning mõnedest investeeringutest tuleb loobuda. Kui nii suur osa eelarvest suunatakse kaitsekuludesse, tuleb teisi investeeringuid paratamatult tulevikku lükata,» selgitas Keldo.

Valitsusliige lisas, et rahandusministeeriumi esimesed ettepanekud defitsiidi vähendamiseks on olemuselt ebamugavad, kuid vältimatud. Tema sõnul ei saa praeguses majandusolukorras loota kergekäelisele eelarvele.

Opositsioon nõuab kaasavat lähenemist

Kuna praegusel valitsusel puudub Riigikogus kindel enamus, on eelarve vastuvõtmine parlamendis kujunemas poliitiliseks väljakutseks. Opositsioonierakonnad on väljendanud rahulolematust, et neid ei ole kaasatud läbirääkimiste varajasse faasi, kus otsustatakse strateegilisi küsimusi.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Riina Sikkut leidis, et valitsuse praegune taktika on ebaefektiivne. «Minu hinnangul peaks vähemusvalitsus lähenema eelarve ettevalmistamisele teisiti kui tavaliselt. Opositsioonifraktsioonide ja fraktsioonitute saadikute kaasamine juba varajases staadiumis, sh majandusprognooside ja Euroopa Liidu vahendite kasutamise aruteludesse, oleks vajalik. Ilma selle eeltööta on peaministril hiljem oluliselt keerulisem parlamendis toetust leida,» kommenteeris Sikkut.

Valitsus kavatseb läbirääkimised lõpetada järgmisel nädalal. Seejärel vormistab rahandusministeerium eelarve eelnõu ja seletuskirja, et edastada need kuu lõpuks Riigikogule.