Riigieelarve debatt, lisaeelarve ja Ukraina toetusavaldus Riigikogus

Riigikogu möödunud nädalat tähistasid 2027. aasta riigieelarve menetluse algus, lisaeelarve hääletused ning tugev diplomaatiline signaal toetuseks Ukrainale.

Riigikogu XV koosseisu kaheksas istungjärk on hoogu kogumas ning möödunud nädal (28. september – 4. oktoober) oli tihe, olles fookuses nii riigi rahanduse kui ka välispoliitiliste sõnumitega.

Riigieelarve ja rahandus

Nädala keskseks sündmuseks kujunes peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. See avas Riigikogus ulatusliku debati, kus opositsioon ja koalitsioon põrkasid kokku mitmes võtmeküsimuses. Nädala jooksul peeti saalis sisukaid diskussioone, kus teemadeks olid nii riigi eelarve riskid, Rail Baltica rahastamine, energiakandjate hinnatõus kui ka üldine majanduslik konkurentsivõime. Lisaks 2027. aasta eelarvele oli päevakorras 2026. aasta teise lisaeelarve menetlemine, mis viidi läbi vastavate hääletustega, peegeldades valitsuse vajadust jooksvalt riigi rahandust korrigeerida.

Samuti jätkusid arutelud maksupoliitika üle. Esmaspäeval olid päevakorras käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muudatused, mis on jätkuks varasematele diskussioonidele maksukoormuse ja ettevõtluskeskkonna kujundamise üle. Need eelnõud on suunatud riigi tulubaasi kindlustamisele ja majanduse stabiliseerimisele, kuid nende menetlemine toob kaasa teravaid vaidlusi riigieelarve prioriteetide üle.

Välispoliitika ja julgeolek

Olulise punktina võttis Riigikogu vastu avalduse „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks“. See hääletus oli märgiline, kinnitades Eesti kindlat positsiooni Ukraina igakülgsel toetamisel ja rahvusvahelise õiguse kaitsmisel. Teisalt tegeleti ka ajaloolise mäluga, hääletades avaldust, mis puudutas 1934. aasta autoritaarkorda ja toonase parlamendi vaigistamist. Need otsused näitavad, et Riigikogu suudab vaatamata teravale sisepoliitilisele konkurentsile leida konsensust riikliku julgeoleku ja demokraatlike väärtuste küsimustes.

Sotsiaalpoliitika ja õigusloome

Nädala jooksul läbisid mitmed eelnõud menetlusetappe. Tähelepanu väärivad rahvatervishoiu seaduse muudatused, mis puudutavad rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamist ja sotsiaalvaldkonna koostöö tõhustamist. Samuti arutati päästeseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusi, mis on otseselt seotud elanikkonna turvalisuse ja töötingimuste parandamisega.

Istungite vahele mahtusid ka mitmed personaliküsimused ja ametisse nimetamised. Hääletati nii audiitori nimetamist Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks, ERR-i nõukogu liikmete kinnitamist kui ka kohtute nõukogu liikmete määramist. Lisaks kiideti heaks ettepanek valitsusele finantsombudsmani institutsiooni loomiseks, mis on oluline samm finantsteenuste tarbijakaitse tugevdamisel.

Nädala lõpp keskendus juriidilisele poolele: kolmapäeval ja neljapäeval oli Riigikogu laual rida karistusõiguse ja menetlusega seotud eelnõusid, sealhulgas sideandmete säilitamise, kriminaalmenetluse lihtsustamise ning äriseadustiku muudatustega seotud ettepanekud. Need eelnõud on tehnilised, kuid üliolulised õigusriigi toimimiseks ning rahvusvahelise õigusalase koostöö sujuvamaks muutmiseks.

Ees ootamas

Järgmisel nädalal jätkub tõenäoliselt 2027. aasta riigieelarve menetlemine komisjonides, kus opositsioon saab esitada muudatusettepanekuid. Samuti on oodata intensiivset tööd eelmisel nädalal menetletud õigusloome eelnõudega, mis on liikunud teisele lugemisele, ning loodetavasti jõuavad ka rahvatervishoiu reformi puudutavad eelnõud järgmiste otsusteni.