Riigiasutuste miljonitesse ulatuvad PR-kulud tekitavad Eestis vaidlusi

Riigiasutuste kulutused suhtekorraldusfirmadele on kahe aastaga ületanud seitsme miljoni euro piiri, pälvides riigikogus teravat kriitikat. Samal ajal kui poliitikud nõuavad riigisektori kulude vähendamist, põhjendavad asutused nagu EISA teenuste sisseostmist vajadusega tegutseda tõhusalt välisturgudel.

Eesti riigiasutuste ja ministeeriumide viimase kahe aasta kulutused suhtekorraldusfirmadele on kasvanud enam kui seitsme miljoni euroni. See tendents on tekitanud riigikogu liikmetes küsimusi, kuna sisseostetavad teenused dubleerivad tihti ministeeriumide enda kommunikatsiooniosakondade tööd, olles samal ajal vastuolus valitsuse üldise riigiaparaadi koomale tõmbamise lubadusega.

Kriitika avaliku sektori kulutuste suunal

Andrei Korobeinik (Keskerakond) leiab, et olukord on tasakaalust väljas. «Kui riigisektor ostab teenuseid erasektorilt, peaks sellega kaasnema ametnike arvu ja sisekulude vähenemine,» sõnas ta. Korobeiniku hinnangul kasvab ametnike arv vaatamata plaanidele riigi kulusid kärpida, mis viitab süsteemsele probleemile.

Sarnast seisukohta jagab Aivar Sõerd (Reformierakond), kes leiab, et jätkuv teenuste ostmine õõnestab usaldust riigieelarve kulude vähendamise programmi vastu. Sõerdi sõnul puudub praeguses eelarvestruktuuris piisav läbipaistvus. «Kui meil oleks konkreetsetel kulutustel põhinev eelarve, oleks võimalik näha näiteks seda, et mõne ministeeriumi või riigiasutuse sisseostetavate teenuste maht on ebaloomulikult suur,» märkis ta. Ta seadis kahtluse alla, kas praeguses eelarvepuudujäägi olukorras on kõikide PR-projektide rahastamine põhjendatud.

EISA selgitab kulutuste vajalikkust

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) on üks asutustest, kes kasutab välisriikides tegutsemiseks aktiivselt PR-agentuuride abi. Sihtasutuse juht Ursel Velve rõhutas, et organisatsioon on viimase aasta jooksul teinud sisemisi ümberkorraldusi, vähendades kommunikatsioonitöötajate arvu 70-lt inimeselt 39-ni ja liites seni eraldiseisvad üksused üheks tervikuks.

EISA tänavune turundus- ja kommunikatsioonieelarve ulatub 6,5 miljoni euroni, mis jaguneb 20 sihtriigi ning erinevate fookusvaldkondade, nagu eksport, investeeringud ja e-residentsus, vahel. Velve sõnul on välisriikide kultuuriline eripära põhjuseks, miks sisseostetav ekspertiis on vältimatu. «Meie EISA inimestena ei suuda ja samamoodi Eesti inimesed ei suuda aduda, mis on selles riigis kõige mõjusam,» selgitas Velve.

Ta lisas, et tehtud investeeringute majanduslikku mõju, nagu uute koostöölepingute sõlmimist eksporditurgudel, on keeruline koheselt mõõta, kuna tulemused ilmnevad sageli alles paari aasta möödudes. Seetõttu teeb sihtasutus koostööd teadusasutustega, et hinnata tegevuste mõju juba enne majandustulemuste selgumist. Septembris esitab valitsus järgmise aasta riigieelarve, mis toob teema uuesti riigikogu rahanduskomisjoni lauale.