Riigiasutuste juhtide uus leping tekitab vaidlusi

Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid hoiatavad, et riigikogu esimese lugemise läbinud plaan muuta riigiasutuste keskastmejuhtide lepingud viieaastaseks on arenenud demokraatlikes riikides uunikaalne. Riigisekretär Keit Kasemets neid arvamusi ei jaga.

Riigikogu käsitles hiljuti seadusemuudatust, mis näeb ette riigiasutuste keskastmejuhtide töösuhteid tähtajaliste lepingutena kuni viie aastani. Tallinna Tehnikaülikooli õiguseksperdid väljendavad muret, et selline käik on demokraatlikult arenenud riikides ilma pretsedendita ja võib kaasa tuua positiivse administratsiooni üldpõhimõtete rikkumist.

Ekspertide hinnangul võib viieaastane tähtajaline leping ohustada riigiasutuste juhtide sõltumatust ja pikaajaline stabiilsust. Nad väidavad, et selline süsteem võib panustada poliitilise mõjutamise riskile, kus valitsusvahetus võib põhjustada massiivset personalivahetus juhtivatel positsioonidel.

Riigisekretär Keit Kasemets ei ole ekspertide seisukohtadega nõus. Ta kaitses ettepanek, väites, et see on vajalik reform, et parandada valitsuse juhtimisvõimet ja paindlikkust. Kasemets arvab, et tähtajalised lepingud aitaksid riigil paremini kohaneda muutuvate poliitiliste prioriteetidega.

Plaan on juba riigikogu esimese lugemise läbinud, mis tähendab, et arutelu ja vastuarvamused jätkuvad järgmistes lugemistes. Selle muudatuse vastuvõtmine võib märkimisväärselt muuta riigiasutuste juhtide positsioonide stabiilsust ja võimsust.