Riigiarhitekt Arjus: Eesti on muutunud liiga kontrollivaks ühiskonnaks

Eesti esimene riigiarhitekt Ülar Arjus tähistas ametisse asumise esimest aastapäeva. Arjus rõhutas, et olulisim muutus on olnud riigimaa aktiivne juhtimine ning eesmärk on vähendada planeerimisbürokraatiat. Ta leiab, et ühiskond peaks liigse kontrolli asemel rohkem usaldama.

Eesti esimene riigiarhitekt Ülar Arjus tähistas 9. juunil oma ametisse asumise esimest aastapäeva. Terevisiooni stuudios antud intervjuus tõi ta välja, et aasta jooksul on tema töö olulisimaks saavutuseks kujunenud riigimaa aktiivsem ja teadlikum juhtimine.

Arjuse sõnul on Eesti muutunud liialt kontrollivaks ühiskonnaks ning planeerimisega seotud bürokraatia kurnab nii kodanikke kui ka arendajaid. Ta rõhutas, et tulevikus soovitakse inimeste kaasabil bürokraatiat vähendada ning liikuda kontrolli asemel usalduse suunas.

Riigiarhitekti amet loodi Eestis esmakordselt just eesmärgiga tagada riiklike ruumiliste otsuste suurem sidusus ja pikaajaline visioon. Arjus on esimene, kes seda rolli täidab, ning tema töö hõlmab nii avaliku ruumi kujundamist kui ka laiemaid arengupoliitika küsimusi.