Riigi rahakasutus Eestis: seisvad miljonid ja võetud laenud

Riigikontrolli hiljutine analüüs paljastab riigi rahanduses küsitava praktika, kus suured summad seisavad kasutamata, samal ajal kui riik laenab raha kõrge intressiga. See tekitab tõsiseid küsimusi avaliku sektori ressursside juhtimise kohta.

Riigikontrolli värske aruanne tõstatab terava küsimuse: kuidas on võimalik, et riik hoiab sadu miljoneid eurosid lihtsalt arvel seismas, samal ajal kui võetakse kohustusi kõrge intressiga laenude näol? Selline finantskäitumine on avaliku raha ebaotstarbekas kasutus, mis ei säästa maksumaksja vahendeid ega toeta riigi majanduslikku stabiilsust.

Eelmise aasta lõpu seisuga hoidis riiklik SmartCap fondide tulevasteks investeeringuteks ja kuludeks 261 miljonit eurot vaba raha. See summa, mis on seisnud kasutamata, on otseses vastuolus laenupoliitikaga, kus riik on sunnitud laenama raha turutingimustel, makstes intresside eest olulist hinda. Kui raha on olemas, kuid seda ei kasutata, tekib loogiline küsimus: kas tegemist on süsteemse planeerimatusega?

Kogu olukord toob silme ette paralleelid paari aasta taguse Võru linna juhtimisega. Toona oli linnavalitsuse praktika hoida raha pangahoiustel tühise intressiga, samal ajal kui linn ise võttis kõrge intressiga laene, et katta jooksvat tegevust. Tänane riiklik muster kordab sama põhimõttelist viga, kuid kordades suuremate summade juures. Avaliku raha selline seisma jätmine olukorras, kus laenukoormus kasvab, nõuab kiireid korrektiive riigi eelarvepoliitikas ja ressursside juhtimises.