Riia keskraudteejaama lõunapoolne osa valmis, kuid kiirrongi peavad reisijad ootama aastaid

Riia keskraudteejaama uus lõunapoolne terminal on valmis saanud, kuid suuremahulise Rail Balticu projekti edasine käekäik on ebaselge. Rahastusprobleemide ja poliitilise ettevaatlikkuse tõttu ei alga kiirraudtee ehitus Eesti suunal enne 2029. aastat.

Läti pealinnas avati ametlikult Riia keskraudteejaama lõunapoolne osa, ehkki sajandiehituseks nimetatud Rail Balticu projekti tulevik on endiselt hämar. Belgia, Läti ja Itaalia konsortsiumi rajatud moodsasse transpordikeskusesse mahub ligi 40 000 igapäevast reisijat, keda teenindab uus ja avar infrastruktuur.

Projekti panustati kokku 164 miljonit eurot, millest 140 miljonit pärines Euroopa Liidu toetustest ja 24 miljonit eurot Läti riigieelarvest. Kuigi jaam on füüsiliselt valmis, on rööbaste, signalisatsioonisüsteemide ja elektrirongide ühenduste rajamine endiselt pooleli. Esimene reisirong peaks jaama saabuma 2028. aastal.

Ebakindlus Rail Balticu tuleviku suhtes

Rail Balticu edasine areng on jäänud rahaliste piirangute tõttu toppama. Läti transpordiministeeriumi riigisekretär Andulis Židkovs nentis, et projekti eesmärgid vajavad korrigeerimist. «Peame üle vaatama kogu projekti ja seal pakutud lahendused, et saavutada eesmärk vähem ambitsioonikate ja odavamate tehniliste lahendustega,» selgitas ta.

Küsimusele, kas kiirrong üldse kunagi plaanitud kujul tuleb, vastas Židkovs ettevaatlikult: «Räägime ka tippkiiruse vähendamisest. Kuid kuni pole midagi otsustatud, pole mõtet spekuleerida.»

Riia keskraudteejaama avamisel polnud kohal ühtegi poliitikut, sealhulgas jättis sündmuse vahele ka transpordiminister Rihards Kozlovskis. See on kohalikus poliitilises kontekstis märgilise tähtsusega, suurte viivitustega projekt on kaotanud oma toetuse avalikkuse silmis.

Eesti suund avaneb alles aastaid hiljem

Edasised tööd on sisuliselt peatatud, kuna puudub selgus isegi raudteetammi kõrguse või Daugava jõe silla tehniliste lahenduste osas. Läti Rail Balticu projekti juhtkonna liige Davis Blaus märkis, et läbimurret pole oodata enne järgmist finantsperioodi. «Järgmine Euroopa Liidu rahastusperiood algab 2028.-2029. aastal. See tähendab, et põhjasuunas, Eesti poole võime mingit arengut näha alles 2029. aastal,» tõdes ta.