Režissöör Ove Musting toob 25. septembril kinodesse uue mängufilmi «Seatapp»

25. septembril jõuab kinodesse režissöör Ove Mustingu uus mängufilm «Seatapp», mis käsitleb hääbuvat maaelu ja Eesti identiteedi juuri. Filmi peaosatäitja Egon Nuter ja režissöör ise rõhutavad, et teos on sügavam kui vaid pealkiri lubab, olles metafoor rasketele valikutele ja traditsioonide hääbumisele.

Peagi, täpsemalt 25. septembril, jõuab Eesti kinodesse režissöör Ove Musting uus mängufilm «Seatapp». Filmi autor, kes on lugu endas kandnud üle kümne aasta, kirjeldab seda kui lugu kaduvatest traditsioonidest ja muutuvast maaelust.

Mustingu sõnul on filmi pealkiri tekitanud üllatavalt vastakaid tundeid, pannes paljusid naisvaatajaid eemale tõmbuma juba enne, kui nad filmi sisu kohta midagi teadsid. Režissöör ise rõhutab, et seatapp on filmis eelkõige metafoor, tähistades millestki kallist loobumist või paratamatut ilmajäämist. «See on meie identiteet, millest me koosneme, ja enamus eestlasi koosneb jupikesest suitsusaunast, viilkatusega majast, raskustest ja rõõmust,» selgitas Musting.

Maaelu kui identiteedi osa

Filmi üks peaosatäitjaid, taluperemees Antsu kehastav Egon Nuter, tunneb maaelu tagamaid omast käest. Ta meenutas võtete ja filmi olemuse üle arutledes oma lapsepõlve paljuloomses peres. Nuteri sõnul pole film sugugi vaid ühest konkreetsest tapmisprotseduurist, vaid pigem sotsiaalsem ja filosoofilisem vaade ühiskonnale. «Meil on nii ilus maa, miks me ei võiks olla rahul sellega, mis meil on, miks me ei suhtle teineteisega?» küsis Nuter, lisades, et film ärgitab publikut mõtlema laiemate väärtuste üle.

Ove Musting, kes kasvas üles maapoisi elu elades, tunnistab, et maatööd olid tema lapsepõlve loomulik osa, mis kujundasid tema maailmapilti. Ta tunneb suurt austust oma isa vastu, kes pidi varakult vastutust võtma, et leib lauale saada. Režissöör tõdeb, et film on omamoodi ajalooline dokument ka loomaarstinduse ja maaelu reeglite kontekstis.

«Julgen väita, et see on viimane film Eestis, kus näeb nii palju loomi,» ütles Musting. Ta selgitas, et võtted toimusid enne sigade ja veiste katku ning praegused ranged veterinaarnõuded ja loomapidamise reeglid muudavad sellise mahuga loomade kasutamise filmivõtetel tänapäeval pea võimatuks. Ehkki film pole lastele keelatud, soovitab autor seda siiski vaadata koos vanematega, kes vajadusel sündmustikku selgitada saavad.