Restoranisektori kriis Eestis sunnib toitlustuskohti uksi sulgema

Eesti toitlustussektoris süveneb maksuprobleemidest ja kasvavatest kuludest tingitud kriis, mis on viinud paljude restoranide sulgemiseni. Ettevõtjad hoiatavad, et praegune maksukoormus ohustab tööstusharu jätkusuutlikkust ja soosib kiirtoidukohtade levikut.

Eesti restoranid vaevlevad jätkuvas majanduskriisis, kus kulud kasvavad kiiremini kui käive, sundides paljusid ettevõtteid uksi sulgema. Kuigi hotellimajutussektor näitas suvel mõningast positiivsust, on toitlustusettevõtted endiselt keerulises olukorras, lootes riigipoolsele käibemaksu langetamisele 13 protsendile.

Maksuvõlad ja turutõrked

Toitlustussektoris on olukord turul ebatervislik. "Meil on kevadise seisuga umbes 1100 maksuvõlglast toitlustussektoris kogu maksuvõlaga üle 14,5 miljoni ja sektori kogukasum on umbes samas suurusjärgus. See tähendab seda, et meil ei saa olla ju nii palju halvasti majandavaid ettevõtteid, vaid meil on turul mingisugune tõrge, mida me peame nüüd lahendama," selgitasid olukorda asjatundjad.

Ärimudeli jätkusuutlikkus

Toitlustusvaldkonna esindajad kirjeldavad praeguseid maksutingimusi eluohtlikena. Nende hinnangul on 24-protsendine käibemaks madala marginaaliga ja tööjõumahuka sektori jaoks fataalne. "Saksamaal langetati hiljuti restoranide käibemaks jäädavalt üheksa protsendi peale ja seal öeldi otse välja, et see ei ole seotud mitte sellega, et restoranides hinnad langeksid, vaid et tööstusharu oleks jätkusuutlik," märgitakse sektori seisukohtades.

Sotsiaalne mõju ja noored

Sektori kahanemine ja restoranide sulgemine toob kaasa kiirtoidukohtade osakaalu suurenemise. Sektori esindajad rõhutavad, et sellel on laiemad tagajärjed. "Kindlasti mõjutab see ka rahva tervist pikemas vaates väga oluliselt ja ka selles osas on näha erinevate riikide praktikat, et pärast seda ümber keerata on juba väga raske," on nenditud. Lisaks jäävad restoranide raskuste tõttu paljud noored ilma oma esimesest töökogemusest, mis suurendab töötust selles vanusegrupis.