Reoveemajandus Saaremaal: miljonitesse ulatuv investeeringuvajadus ja keskkonnariskid

Saaremaa reoveepuhastid on hädas kasvava koormusega, nõudes vähemalt kolme miljoni eurost investeeringut süsteemide kaasajastamiseks. Teenuse hinna tõus ähvardab aga suurendada ebaseadusliku reovee loodusesse juhtimise riski.

Aastakümneid tagasi oli maal levinud kuivkäimla, mis oli keskkonna seisukohalt lihtne ja puhas lahendus. Tänapäeval on vesikäimla, dušš ja pesumasin muutunud igapäevaseks mugavuseks, ent see elukvaliteedi tõus on tekitanud tõsise väljakutse reoveemajanduse infrastruktuurile.

Saaremaal on probleem muutunud kriitiliseks. Kohalikud puhastid ja purgimissüsteemid ei suuda tihti toime tulla suuremate ja kontsentreeritumate fekaalikogustega. Prognooside kohaselt ulatub ainuüksi Saaremaa purglate ja puhastite hädavajalik investeeringuvajadus vähemalt kolme miljoni euroni.

Hind ja keskkonnaohutus

Siit kerkib terav küsimus, kuidas seda arendust rahastada. Kui kulud suunatakse täies mahus teenuse kasutajale, muutub reovee nõuetekohane käitlemine väga kulukaks. See loob omakorda ohtliku kiusatuse reovett n-ö vasakule nihverdada ehk juhtida see puhastussüsteemidest mööda loodusesse, et vältida kõrgeid arveid.

Keskkonnateadlikkus ei saa toimida pelgalt piirangute ja keelude kaudu. Inimestele tuleb luua majanduslikult jõukohane võimalus käituda vastutustundlikult. Vesikäimla pakub mugavust, kuid sellega kaasneb paratamatu hind. See hind peab olema selline, et ühiskond suudab ja tahab seda maksta, vältides olukorda, kus puhas keskkond ohverdatakse mugavuse säilitamise nimel.