Renee Meriste: saamahimu vabastaks Eesti tõeliseks magnetiks

Spordiseltsi Kalev president Renee Meriste leiab, et Eestis on viimasel kümnendil juurdunud saamahimul põhinev mõtteviis: nõutakse üha rohkem toetusi, palku ja riigi abi. Sellest mentaliteedist vabanemine muudaks Eesti tema hinnangul tõeliselt atraktiivseks riigiks.

Renee Meriste, spordiseltsi Kalev president, tõstatab terava küsimuse: kas Eesti on muutumas riigiks, kus ühiskondlikku edu mõõdetakse selle järgi, kui palju kelleltki saada õnnestub?

Meriste sõnul on viimase kümne aasta jooksul muutunud üha tavalisemaks hoiak, kus inimesed ja organisatsioonid ootavad riigilt järjest rohkem, kõrgemaid toetusi, suuremaid palku, laiemaid hüvesid. Ta toob näite spordivaldkonnast, kus läbirääkimised sponsoritega taanduvad sageli ühe lauseni: «Anna mulle tasuta ketsid ja ma panen suurelt su logo igale poole.»

Selline lähenemine ei loo väärtust, see tarbib seda.

Meriste argument on lihtne: riik ja ettevõtted ei ole lõputud rahakotid. Kui ühiskondlik energia kulub peamiselt sellele, kuidas jagamisest oma osa kätte saada, jääb tegemata töö, mis tegelikult loob. Kes küsib, mida ta anda saab, mitte ainult seda, mida ta saada tahab, see inimene, see organisatsioon, see kogukond on konkurentsieelisega.

Kalevi spordiseltsi juhi sõnul pole küsimus selles, et toetused või palgad on põhimõtteliselt valed. Küsimus on mentaliteedis. Eesti suurus seisneb just selles, et väike rahvas on suutnud palju ära teha täpselt seetõttu, et ei oldud harjutud ootama, tehti ise.

Kui Eesti suudab selle hoiaku taastada nii äris, spordis kui ka igapäevaelus, on tal Meriste hinnangul kõik eeldused muutuda riigiks, kuhu tahavad tulla inimesed, kes tahavad luua, mitte ainult tarbida.