Remo Kirss: Eesti strateegiline vajadus on liikuda nõudlusest eespool

Taristuinvesteeringud Eestis ei tohi olla pelgalt reageerimine tekkinud vajadusele, vaid peavad looma eeldusi majanduskasvuks. Praegune lähenemine, kus keskendutakse liigselt vaid vahetutele ehituskuludele, võib pikas perspektiivis pidurdada regionaalset arengut.

Taristu arendamise debattides keskendutakse Eestis liiga sageli projektide otsestele kuludele. See on strateegiline eksimus. Tegelikult on investeeringute puudumine märksa kallim kui nende elluviimine, kuid seda mõõdet ei käsitleta poliitilises diskussioonis piisava tõsidusega. 2026. aasta riigieelarves on teedeehituse ja kohalike raudteede hoolduseks suunatud üle poole miljardi euro, millele lisandub 435,7 miljonit eurot Rail Balticule. Need numbrid peegeldavad küll tahet, kuid riigiteede hea seisundi hoidmiseks on Transpordiameti analüüsi kohaselt vaja igal aastal täiendavalt umbes 218 miljonit eurot.

Infrastruktuur ja regionaalne tasakaal

Eesti tugevuseks on olnud kahe keskuse loogika, kus Tallinnale lisaks kannab olulisi funktsioone Tartu. See erineb märgatavalt lõunanaabrite olukorrast, kus 45,6 protsenti Läti elanikkonnast elab Riia suurlinnapiirkonnas ja 31,9 protsenti resideerub otse pealinnas. Kvaliteetsed ja kiiremad ühendused võimaldavad inimestel elada töökohast kaugemal, mis omakorda hajutab ettevõtlust ja aitab ühtlustada teenuste hindu üle kogu riigi.

Logistikasektorist vaadatuna on teedevõrgu kvaliteet otsene konkurentsieelis. Halvas seisukorras teed suurendavad kütusekulu, remondivajadust ning muudavad teenuse hinna ettearvamatuks. Kui ettevõtja peab kaupa vedama auklikel kõrvalteedel, jõuab see lisakulu lõpuks tarbijani.

Ohutus ja tehnoloogilised nõuded

Alates 1. juunist 2026 on Eesti teedele lubatud kuni 60-tonnised ja 25,25 meetri pikkused EMS-autorongid. See muudatus parandab kaubaveo efektiivsust, kuid lisab samas teedele uudset koormuse ja ohutusriske. Kuigi 2+1 teelahendused võivad olla mõistlik vaheetapp, ei asenda need Eesti põhisuundadel, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Tartu-Luhamaa, 2+2 tee vajadust. Ohutus peab jääma taristu kavandamisel esmaseks kriteeriumiks.

Sama loogika kehtib energeetikas. Rahvusvahelise Energiaagentuuri prognooside kohaselt kahekordistub andmekeskuste elektritarbimine maailmas aastaks 2030 ligikaudu 945 teravatt-tunnini. Eestil on siin muna ja kana tüüpi dilemma: kas oodata, kuni investor lepingu allkirjastab, või luua võrguvõimsus ennetavalt. Taristu, mis on nõudlusest sammu võrra ees, loob ise uut nõudlust ja paneb majanduse liikuma.