Remo Kirss: Eesti investeeringud teedesse ja energiataristusse

[Remo Kirss](/politicians/remo-kirss) rõhutab, et Eesti riiklikud investeeringud transpordivõrku ja energeetikasse peavad toimuma ennetavalt, et tagada regionaalne tasakaal ja majanduskasv. Ta märgib, et praegused teeehituse eelarved ei kata täielikult tegelikku vajadust, mis ulatub hinnanguliselt üle 200 miljoni euro aastas.

Infrastruktuuri investeeringuid tuleb Remo Kirss hinnangul käsitleda pikaajalise strateegilise valikuna, mitte üksnes kulude optimeerimisena. Kuigi riigieelarves on 2026. aastaks eraldatud üle poole miljardi euro teede ja kohalike raudteede arendamiseks, lisaks 435,7 miljonit eurot Rail Balticu projektile, jäävad praegused hooldusprogrammid tegelikust vajadusest maha.

Teedevõrgu rahastamise vajadus

Riigiteede hoolduskava aastateks 2026-2029 ületab miljardi euro piiri, suunates vahendeid peamiste maanteede rekonstrueerimiseks, kruusateede tolmuvabaks muutmiseks ja ohtlike ristmike likvideerimiseks. Transpordiameti analüüsid osutavad siiski, et teedevõrgu heas seisukorras hoidmiseks vajatakse täiendavalt ligi 218 miljonit eurot aastas, kusjuures rahaline vajadus kasvab kiiremini kui riigieelarvelised investeeringud.

Eesti on Kirsi sõnul valinud strateegilise tee, mis toetub kahele keskusele, erinevalt Lätist, kus 45,6 protsenti elanikkonnast on koondunud Riia piirkonda. Selline jaotus võimaldab ettevõtlusel tegutseda väljaspool Tallinna, aidates hoida teenuste hindu ühtlasemana üle kogu riigi ja vähendades survet pealinnale.

Ohutus ja uued sõidukinõuded

Eesti teedele on plaanis lubada kuni 25,25 meetri pikkused ja 60 tonni kaaluvad EMS-autorongid, mis toob kaasa uued nõudmised liiklusohutusele. Kuigi veosefektiivsus kasvab, vajavad sellised raskeveokid sobivat taristut, eriti Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Tartu-Luhamaa põhimaanteedel. Ekspertide hinnangul ei asenda 2+1 lahendused nendel trassidel 2+2 teede vajadust, mis on kriitilise tähtsusega möödasõitude ohutuse tagamiseks.

Energeetika ja tuleviku nõudlus

Energiataristu arendamisel seisab Eesti ees küsimus: kas oodata investorite huvi ja seejärel tegutseda, või luua eeldused ette. Rahvusvahelise Energiaagentuuri prognoosid on viidanud andmekeskuste energiatarbimise kasvutrendidele. Taristu, mis edestab nõudlust ja loob eeldused uutele investeeringutele, on riigi majandusliku konkurentsivõime säilitamisel otsustava tähtsusega.