Rekordkasumite nädal ja ettekirjutus Coop Pangale: kuidas kasvav pangandus ja kiirem laenamine kokku sobivad

Oktoobri kolmanda kvartali tulemused näitavad, et Eesti pangad teenivad hästi ja laenuportfellid kasvavad kiiresti. Samal nädalal sai Coop Pank Finantsinspektsioonilt ettekirjutuse sisekorra parandamiseks ning Kilvar Kessler nõudis väikepankadele kergemat regulatiivset koormat. Taustal pakutakse tarbijatele järjest enam osamaksu- ja liisinguvõimalusi. Küsimus on, kas kontroll ja riskijuhtimine püsivad kasvuga sammu.

Eesti pangandus sai oktoobri teisel poolel korraga kaks sõnumit, mis esmapilgul ei sobi kokku. Kolmanda kvartali aruanded olid tugevad: kasum kasvas, laenuportfellid paisusid. Päev pärast Coop Panga tulemusi andis aga Finantsinspektsioon samale pangale ettekirjutuse. Selle taga on küsimus, mis läheb tavalisest kasumiuudisest kaugemale: kui kiiresti võib pank kasvada, enne kui järelevalve ja sisekord hakkavad järele jääma.

Mis juhtus 20.-22. oktoobril

Teisipäeval, 20. oktoobril avaldas Coop Pank oma kolmanda kvartali auditeerimata tulemused. Kasum oli 9,1 miljonit eurot ning neto-laenuportfelli ja hoiuste maht kasvas 2,3 miljardi euroni. Samal päeval teatas LHV Group 37,5 miljoni euro suurusest konsolideeritud kasumist. See ületas eelmise kvartali tulemust enam kui poole võrra. Kasvu toetasid neto-intressitulu ja laenueraldiste vabastamine.

Kolmapäeval, 21. oktoobril selgus, et Finantsinspektsioon on teinud Coop Pangale ettekirjutuse. Pank peab täiendama juhtimissüsteeme, riskijuhtimist ja laenuandmise protseduure. Pank on parandustega alustanud ning need peavad valmima 2026. ja 2027. aasta jooksul.

Neljapäeval, 22. oktoobril avaldasid tulemused Swedbank ja SEB ning Bigbank. Swedbanki puhaskasum oli kolmandas kvartalis 71 miljonit eurot ja SEB-l 46 miljonit. Mõlema panga üheksa kuu tulemused näitavad stabiilset majandustegevust ja kasumlikkuse kerget tõusu. Bigbanki laenuportfell kasvas rekordilise 3,3 miljardi euroni, mis on aastaga 27 protsenti rohkem. Puhaskasum oli 12,6 miljonit eurot ehk 10 protsenti enam kui aasta varem.

Näitajad ei ole päris samaväärsed, sest pangad esitavad kasumit veidi erinevalt. Järjestus näitab siiski turu ülesehitust: kaks suurt, siis LHV ja kaks kiiresti kasvavat väiksemat panka.

Kasv on kiire ja see on vaadatav

Suurim kontrast on Bigbanki ja Swedbanki või SEB vahel. Kui suurpankade kohta öeldakse stabiilne tegevus ja kerge kasumitõus, siis Bigbank kasvatas laenuportfelli aastaga ligi veerandi võrra. Coop Panga mahud on samuti suured. Investor Sten Sumberg pidas hiljuti Coop Panka praeguses turuolukorras atraktiivsemaks ning ootas pankadelt eelkõige selgust järgmise aasta perspektiivi osas. See on turuarvamus, mitte hinnang panga sisekorrale, kuid just kasvulugu on see, mida investorid Coop Pangas hindavad.

LHV tulemus väärib täpsemat lugemist. Suur osa kvartali hüppest tuli küll neto-intressitulust, aga selle kõrval aitas laenueraldiste vabastamine. Eraldiste vabastamine tähendab, et pank hindab laenude kaotusriski väiksemaks, kui ta varem arvas. See parandab kasumit, kuid ei tulene uutest klientidest ega kasvanud teenustulust. Kui riskid peaksid tõusma, kasumit ülespoole enam ei aita.

Mida Finantsinspektsiooni ettekirjutus tegelikult ütleb

Ühtegi tegelikku rikkumist ega trahvi meie andmetel nimetatud ei ole. Ettekirjutus puudutab kolme valdkonda: juhtimissüsteemi, riskijuhtimist ja laenuandmise protseduure. Need on just need valdkonnad, mis hakkavad pingele alluma, kui laenuportfell kasvab kiiresti. Uus laen peab läbima sama hoolsa kontrolli, kui vana laen läbis siis, kui portfell oli väiksem.

See ei tähenda, et Coop Pank oleks ebastabiilne. Ettekirjutus on järelevalve tavapärane vahend ja pank on parandustega alustanud. Samas on aegumistähtaeg pikk: osa töödest jätkub ka 2027. aastal. Seega ei lõppe teema käesoleva kvartaliga.

Kessleri argument ja selle piirid

Vaid nädal varem, 14. oktoobril, väitis Finantsinspektsiooni endine juht Kilvar Kessler, et Eesti peaks Euroopa Liidus seisma väiksemate kapitalinõuete eest pankadele, mis süsteemi stabiilsust ei ohusta. Tema hinnangul kohtleb praegune raamistik kõiki turuosalisi ühe mõõdupuuga ja see pärsib väiksemate pankade konkurentsivõimet.

See on arusaadav argument. Konkurents suurpankadega on keeruline, kui kapitali- ja aruandlusnõuded on sama laadi. Kuid just Coop Panga ettekirjutus näitab, et väiksemate pankade koormus ei seisne ainult kapitalis. Ettekirjutus puudutab sisekorda, mitte kapitalinõudeid. Seega on need kaks küsimust eraldi:

• kui palju kapitali peab väike pank hoidma, et olla stabiilne;
• kui hästi on pank korraldatud, et oma kasvu juhtida.

Kessleri ettepanek käsitleb esimest, ettekirjutus teist. Kapitalinõuete leevendamine ei vabasta panku riskijuhtimise kohustusest. Seda eristust tasub meeles pidada, kui poliitikud ja pankurid hakkavad Kessleri mõtet Brüsselis edasi arendama. Kessler on endine ametnik, mitte Eesti ametlik seisukoht.

Kolmandate riikide pangad ja LHV Londonis

Teine regulatiivne muutus tuleb 2027. aasta jaanuaris. Euroopa Liidu uue direktiivi järgi peavad väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvad pangad Euroopa elanikele teenuste pakkumiseks rajama kohaliku filiaali või tütarettevõtte. Selle eesmärk on tuua need asutused otsese järelevalve alla.

Samal kuul alustab LHV Ühendkuningriigi tütarettevõtte LHV Bank Limited uus tegevjuht Damian Thompson. Sama muudatus kehtib ka vastupidi: Eesti pank tegutseb Ühendkuningriigis oma litsentsi alusel, mitte Euroopa Liidu reeglite alusel. LHV laienemine Briti turule on seega ka kasvuvõimalus, mida Eesti kodumaine konkurents ei paku.

Mida see tähendab tavainimesele

Pankade kasv ei tule õhust. See tuleb laenudest ja neid võtab keegi, kes elab Eestis.

Osamaksed ja jaekrediit. Suuremad jaeketid pakuvad kliendile osamakseid ja hilisemat tasumist. Ekspertide hinnangul aitab see ootamatute kulude katmisel, kuid nõuab tarbijalt vastutustundlikku käitumist. Kui laenu saab võtta kassas, on piir kulutuse ja laenu vahel hägune.

Nullprotsendiline liising. Luminori ekspert selgitas 22. oktoobril Podkapotis, et nn nullprotsendilised autoliisingud on puhas turundusnipp. Kulud ei kao: need peituvad sõiduki lõpphinnas. Lisaks võib autoomanikule kalliks minna jääkväärtuse risk.

Sularaha ja maksed. Swedbanki kliendid võtavad sularaha välja kauplustest ja teenindusjaamadest. Keskmine ühekorraga väljavõetav summa on 53 eurot. See on väike summa, kuid näitab, et sularahale on endiselt vaja ligipääsu ka seal, kus pangaautomaati pole. Teisipäeval, 20. oktoobril tabas aga Revolutit ulatuslik tõrge, mis tegi kaardimaksed, ülekanded ja sularaha väljavõtmise kättesaamatuks ka Eesti kasutajatele. Ettevõte kinnitas, et klientide vahendid on turvaliselt hoitud. Kes sõltub ühest maksekanalist, tunneb sellistel hommikutel, kui haavatav on igapäevaelu.

Mida mustrist järeldada

Kolm asja kuuluvad kokku. Esiteks teenivad pangad praegu hästi ja laenuportfellid kasvavad, eriti Bigbankil ja Coop Pangal. Teiseks pakutakse tarbijale krediiti järjest lähemale ostukohale, mõnikord turundusliku sildi all, et see ei maksa midagi. Kolmandaks on järelevalve just kasvuvõimeliste väikepankade sisekorra juures nõudlik.

See ei tõesta, et laenamine on liiga lõtv. Kuid see näitab, kus pinge asub: kasumiaruanne näitab kasvu, aga selle kvaliteeti näitab alles aeg. Eraldiste vabastamine kasumis kinnitab, et hetkel näib laenuportfell tervena. Kui majandus pöördub, otsustab kõik riskijuhtimine, ja just see oli ettekirjutuse sisu.

Mis on lahtine ja mida jälgida

• Ettekirjutuse sisu. Pole teada, mis täpselt Finantsinspektsiooni tähelepanekuteni viis ega kas see mõjutab Coop Panga kasvuplaane. Pank peab parandused lõpetama 2026. ja 2027. aasta jooksul ning edasiminekut tasub jälgida järgmistes kvartaliaruannetes.
• Kessleri ettepanek. Pole selge, kas Eesti hakkab seda Euroopa Liidus ametlikult esindama.
• Revolut. Tõrke põhjus ja Eesti klientide täpne mõju ei ole avalikustatud.
• Jaanuar 2027. Kolmandate riikide pankade uus nõue ja LHV Bank Limitedi uue juhi ametisse asumine toimuvad samal kuul.
• Laenueraldised. Kas LHV-sugused vabastused jätkuvad, sõltub laenuportfellide kvaliteedist ja see selgub järgmistes tulemustes.

Tarbijale on praktiline õppetund lihtne. Kui pakkumine kõlab tasuta rahana, tasub küsida, kus kulu tegelikult on. Pankade jaoks on küsimus vastupidine: kas kiire kasv jääb kontrolli alla.