Rekordiarv kadette ja 269 ajateenijat suundusid tegevteenistusse

2025. aastal jätkas ajateenistuse lõpetamise järel tegevteenistuses 269 noort, kaheksa aasta kõrgeim arv. Kaitseväe Akadeemiasse asus õppima rekordarv uusi kadette ning 70 protsenti ajateenijaid asus teenistusse omal initsiatiivil.

Eesti kaitseväe 2025. aasta aruanne toob esile märkimisväärse tõusu nii ajateenijate omaalgatuslikus teenistusse astumises kui ka tegevteenistusse siirdumises. Kaitseressursside ameti (KRA) andmetel jätkas pärast ajateenistust tegevteenistuses 269 noort, see on kaheksa aasta suurim arv.

Rekordnumbrid kadettides ja vabatahtlikes

KRA peadirektor Anu Rannaveski tutvustas kaitseväekohustuse täitmise ja kaitseväeteenistuse korraldamise 2025. aasta aruannet ning rõhutas noorte kasvavat teadlikkust. «2025. aastal asus ajateenistusse omal algatusel 70 protsenti noortest, mis on neli protsendipunkti rohkem kui aasta varem. On rõõmustav, et noored planeerivad üha teadlikumalt nii ajateenistust kui ka võimalikku riigikaitselist karjääri,» ütles ta.

Kaitseväe Akadeemiasse asus eelmisel aastal õppima 121 uut kadetit, see on kõigi aegade rekord. Rannaveski sõnul on juba kolm aastat järjest jätkanud pärast ajateenistust tegevteenistuses üle seitsme protsendi lõpetanutest, mis on 2021. aastaga võrreldes kolm protsendipunkti rohkem.

Värbamise väljakutsed ja uued algatused

Hoolimata positiivsetest trendidest jäi tegevväelaste arvu sihttase, 3850, eelmisel aastal saavutamata, kuigi tegevväelaste koguarv oli läbi aegade suurim. Rannaveski selgitas, et tuleviku demograafilisi prognoose arvestades on juba käivitatud mitu värbamisalgatust.

Üheks oluliseks uuenduseks on taasalustatud Kaitseväe Akadeemia maaväe nooremohvitseri täiendkursus, millele saavad kandideerida sõjalise baasõppe läbinud inimesed. «Kõrghariduse olemasolul on neil võimalik saada ohvitseriks pooleteise aastaga,» märkis Rannaveski. Lisaks arendatakse vabatahtliku teenistuse võimalusi, et kaasata erineva tausta ja oskustega inimesi.

Reservväelaste toetused ja kooliõpe

Reservväelaste valdkonnas oli 2025. aasta olulisim otsus valitsuse käsk tõsta õppekogunemise toetusi, mis olid püsinud muutumatuna ligi kümme aastat. «On tervitatav, et 2025. aastal suurenes reservväelaste õppekogunemise rahaline toetus 50 protsendini. Positiivne on ka see, et 57 protsenti õppusel osalenutest sai rahalist toetust oma tööandjalt,» lisas Rannaveski. Samal aastal käivitati esmakordselt aasta reservväelase ja aasta reservüksuse konkurss koos rahaliste preemiatega.

Riigikaitseõpetuse toetamiseks eraldati koolidele üle 312 000 euro. Käivitati ka preemiaprogramm 26 000-eurose fondiga, millest tunnustatakse koolitöötajaid, kes panustavad noorte kaitsetahte kujundamisse. Tallinna Ülikoolis omandas riigikaitseõpetuse mikrokraadi 21 uut õpetajat ning Eesti Lennuakadeemiaga käivitatud drooniõppe pilootprogramm leidis laialdast huvi.

Naiste osalus kasvab

2025. aastal asus ajateenistusse kokku 3621 isikut, kellest 45 olid naised. Rannaveski rõhutas, et naiste osakaalu kasv ajateenistuses muutub tulevikus üha olulisemaks. «Riigikaitse valdkond kui tööandja vajab oma ridadesse erinevate teadmiste ja oskustega inimesi, sealhulgas naisi, valitsemisala tervikuna pakub selleks ka väga mitmekesiseid võimalusi,» sõnas ta.