Rekordarvul ajateenijaid läks 2025. aastal tegevteenistusse, 269

2025. aastal jätkas ajateenistuse lõpetamise järel tegevteenistuses 269 noort, see on kaheksa aasta suurim arv. Samal aastal alustas Kaitseväe Akadeemias õpinguid rekordilised 121 uut kadetit. Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski tutvustas 2025. aasta aruannet, mille kohaselt läks ajateenistusse omal soovil 70% noortest.

Eesti kaitseväe tegevteenistuses on nüüd senisest rohkem vabatahtlikult jätkanuid: 2025. aastal suundus pärast ajateenistust professionaalsele sõjaväekarjäärile 269 noort, mis on kaheksa aasta kõrgeim tase. Numbrid selgusid Kaitseressursside Ameti (KRA) 2025. aasta aruandest.

Rekordiline huvi kaitseväe vastu

Anu Rannaveski, KRA peadirektor, tõi esile, et ajateenistusse astus omal algatusel 70% noortest, neli protsendipunkti rohkem kui aastal varem. «2025. aastal asus ajateenistusse omal algatusel 70% noortest, mis on neli protsendipunkti rohkem kui aasta varem. On rõõmustav, et noored planeerivad üha teadlikumalt nii ajateenistust kui ka võimalikku riigikaitselist karjääri,» ütles ta aruande tutvustamisel.

Kaitseväe Akadeemias alustas mullu õpinguid 121 uut kadetit, samuti rekord. Rannaveski sõnul on juba kolm aastat järjest jätkanud tegevteenistuses üle 7% ajateenistuse lõpetanutest, mis on 2021. aastaga võrreldes kolm protsendipunkti rohkem.

Värbamise kitsaskohad

Vaatamata rekorditele jäi tegevväelaste sihttase täitmata. «Kuigi eelmisel aastal oli meil läbi aegade suurim tegevväelaste arv, jäi seoses uute võimete arendamisega aasta jooksul 3850-ni suurendatud sihttase paraku saavutamata,» selgitas Rannaveski.

Lünka aitab täita taasalustatud maaväe nooremohvitseri täiendkursus Kaitseväe Akadeemias, kandideerida saavad sõjalise baasõppe läbinud kõrgharidusega inimesed, kes saavad ohvitseriks pooleteise aastaga. Lisaks on käivitatud vabatahtliku teenistuse võimalus, mis lubab kaitseväkke värvata erineva tausta ja oskustega inimesi paindlikumalt.

Reservväelased ja kooliõpe

Reservväelaste toetustes tuli mullu märgatav nihe: valitsus suurendas õppekogunemise rahalist toetust 50%. Rannaveski märkis, et 57% õppusel osalenutest sai lisaks toetust ka oma tööandjalt. Uue algatusena kuulutati välja aasta reservväelase ja aasta reservüksuse konkurss koos rahaliste preemiatega.

Koolidele eraldati riigikaitseõpetuse toetuseks üle 312 000 euro. Drooniõppe pilootprogramm, mis käivitati koostöös Eesti Lennuakadeemiaga, on leidnud tugevat huvi nii õpilaste kui õpetajate seas. Tallinna Ülikoolis omandas riigikaitseõpetuse mikrokraadi 21 uut õpetajat.

Naiste osakaal ajateenistuses on endiselt väike: 2025. aastal asus teenistusse 45 naist. «Tulevikku vaadates on selge, et naiste osakaalu kasv ajateenistuses muutub üha olulisemaks,» rõhutas Rannaveski.