Rein Sikk: miks Eesti tänavatel kohtab aina rohkem poliitiliselt apaatseid noori

Ajakirjanik Rein Sikk kirjeldab tänavaküsitluste käigus tehtud tähelepanekuid, tuues esile terava kontrasti maainimeste avatuse ja koolinoorte poliitilise apaatia vahel. Ta rõhutab vajadust õpetada noori aktiivselt ühiskondlikes teemades kaasa rääkima.

Ajakirjanik Rein Sikk on aastakümneid praktiseerinud tänavaküsitlusi, liikudes Virumaa küladest kuni suuremate linnadeni. Tema kogemus näitab, et huvi ühiskondlikult oluliste teemade vastu erineb drastiliselt nii elukoha kui ka vanuse lõikes.

Maapiirkondade elanikud on ajakirjaniku tähelepanekul märgatavalt altimad oma seisukohti jagama. Nad hindavad võimalust kaasa rääkida ja suhtuvad küsitlejasse avatumalt kui linnades elavad inimesed. Sageli kaasneb maainimeste vastustega ka suurem valmidus esineda oma nime ja näoga.

Muutusi on näha ka venekeelse elanikkonna hoiakutes. Kui varem nõuti küsitlejalt sageli vene keeles suhtlemist, siis pärast Ukraina sõja algust on olukord teine. Nüüd vabandatakse sagedamini eesti keele puuduliku oskuse pärast või palutakse luba teises keeles kõnelemiseks. See peegeldab märgatavat nihet integratsiooniprotsessis ja keelelises eneseteadvuses.

Kõige murettekitavamaks peab Rein Sikk aga koolinoorte suhtumist. Tänavaküsitlustes põrkab ta sageli kokku õpilastega, kellel puudub igasugune huvi riigis toimuva vastu. Nad ei oska, või ei taha, kommenteerida päevapoliitilisi sündmusi, vastates sageli ükskõikselt, et poliitika neid ei huvita.

See apaatia pole tingimata rumalus. Pigem viitab see puudujääkidele hariduses, kus õpilastele pole selgitatud avaliku arvamuse olulisust. Juba sel kolmapäeval alustab Sikk Kadrina keskkoolis õpilastega harjutusi, et simuleerida meediaga suhtlemist. Eesmärk on julgustada noori kujundama ja väljendama seisukohti, sest oma riigi käekäigu vastu huvi tundmine on osa kodanikukohusest.