Rein Marani märkimisväärne pärand Eesti filmimaastikul

Legendaarne filmitegija Rein Maran mängis võtmerolli taasiseseisvunud Eesti filmihariduse ja institutsionaalse infrastruktuuri loomisel. Lisaks organisatoorsele tööle on ta tunnustatud Eesti loodusfilmi rajaja ja arendaja.

Rein Maran on jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku, olles olnud 1990ndate alguse Eesti filmihariduse ja institutsionaalse filmikorralduse üheks peamiseks arhitektiks. Pärast Eesti taasiseseisvumist ja üleminekut turumajandusele seisis kohalik filmivaldkond silmitsi struktuurse vaakumiga, mille täitmiseks võttis toona kinoliitu juhtinud Maran ette olukorra kaardistamise ja lahenduste otsimise.

Filmihariduse vundamendi rajamine

Marani eestvedamisel loodi Tallinna pedagoogilises instituudis kultuurhariduse kateedri juurde oma filmiõppekava. See samm oli kriitilise tähtsusega, kuna tollal puudus Eestis võimalus omandada erialast kõrgharidust, mistõttu sõltuti varasemalt peamiselt Moskva filmikoolidest või Leningradi tehnilisest õppest. Esimese lennuga, kus õppisid teiste seas Jaak Kilmi, Rein Pakk ja Marko Raat, pandi alus hilisemale Balti Filmi- ja Meediakoolile (BFM).

Samal perioodil juhtis Maran ajurünnakuid, mis tipnesid Eesti Filmi Sihtasutuse asutamisega. Kuigi ambitsioonikas plaan kehtestada filmiseadus takerdus toonase kultuuriministeeriumi nõuniku Enn Rekkori vastuseisu taha, õnnestus Maranil siiski luua infrastruktuur, mis võimaldas valdkonnal edasi areneda. Tema autoriteet filmitegijate seas oli määrav, et ühtne strateegia ellu viia.

Loodusfilmi pioneer

Ehkki Marani panus administratiivse poole arendamisel on ulatuslik, on ta eelkõige tuntud kui loodusfilmi žanri edendaja. Tema kaamerasilma läbi said eestlased põhjaliku ülevaate siinsest elusloodusest, sealhulgas rästikute, põtrade, ämblike ja teiste metsaelanike käitumisest. PÖFF tunnustas teda 2011. aastal elutööauhinnaga just nende teenete eest.

Marani lähedased kolleegid on meenutanud tema erakordset tähelepanelikkust looduse suhtes. Tiina Lokk on märkinud, et kui ta avastas oma Vihterpalu kodu ümbrusest haruldasi metsloomi, olid vestlused Maraniga need, mis andsid avastustele haridusliku ja sisulise mõõtme. Maran on oma filmioperaatori ja režissööri töös rõhutanud alati eetilist lähenemist, mis on kujundanud mitme põlvkonna loodushuviliste maailmapilti.