Reigo Reppo: Tallinna noorte vaimne tervis nõuab enamat kui vaid psühhiaatria

Laste ja noorte vaimse tervise probleemid on otseselt seotud täiskasvanute loodud keskkonnaga, mitte ainult kliinilise raviga. Reigo Reppo rõhutab, et vajame turvalist ja ennustatavat kasvukeskkonda ning huvihariduse väärtustamist, mitte pelgalt psühhiaatrilist sekkumist.

Laste ja noorte vaimse tervise kriis on otseses seoses keskkonnaga, mille me täiskasvanutena neile loome. SA TÜK-i laste ja noorte vaimse tervise keskuses töötav Reigo Reppo rõhutab, et sageli taandatakse see teema vaid psühhiaatrilisele abile, kuid tegelik probleem peitub lapse igapäevases elukorralduses ja turvatundes.

Ta toob näiteks Tallinna koolilõpetajate suve, mil viiendik noortest elas pikaajalises teadmatuses oma haridustee jätkumise suhtes. Kuigi haridusminister Kristina Kallas on selgitanud, et hariduse infosüsteemi andmete viibimine oli tingitud halduslikust aeglusest ja suvepuhkustest, ei vähendanud see selgitus noorte jaoks kogetud ärevust. Ebakindlus tuleviku ees, olgu see koolikoht või laiem hirm tehisintellekti ja kliimamuutuste ees, loob keskkonna, mis ei toeta tervislikku arengut.

Reppo kritiseerib suhtumist, kus huviharidus ja treeningud on muutunud pigem kokkuhoiukohaks, mitte väärtuseks. Spordiklubid ja huviringid pakuvad noortele enamat kui lihtsalt oskusi; need annavad tunde, et ollakse osa millestki suuremast ning aitavad kujundada prosotsiaalset identiteeti. Kui aga ühiskondlik "küla", tugivõrgustik, mis peaks lapsi toetama, kaob, jäävad lapsevanemad üksi keeruliste süsteemide ja ressursside puudumisega.

Vaimse tervise abi püramiidi alus ei peaks olema mitte kliiniline ravi, vaid ennustatav ja turvaline kasvukeskkond. Praegune süsteem, kus vastutus on pandud vanematele ilma piisava toeta, viib vaid vaimse tervise spetsialistide ja perede läbipõlemiseni.