Regionaalminister taotleb Eestis ühistranspordile 4,8 miljonit eurot

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman taotleb valitsuselt 4,8 miljonit eurot, et katta kütusehindade tõusu ja säilitada praegune bussi-, rongi- ja parvlaevaliiklus aasta lõpuni. Ilma lisarahata ähvardavad ühistransporti märgatavad kärped ja ühenduste vähendamine.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras on pöördunud valitsuse poole taotlusega eraldada reservist ligi 4,8 miljonit eurot ühistranspordi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lisaraha on vajalik, et hoida aasta lõpuni käigus praegune bussi-, rongi- ja parvlaevaliikluse maht, kuna kütusehinnad on tõusnud.

Ministeeriumi prognooside kohaselt tekib ilma riigipoolse sekkumiseta 2026. aasta lõpuks ühistranspordi rahastamises 4,779 miljoni euro suurune puudujääk. See summa katab otseselt vajaduse, mis on tekkinud diislikütuse ja surumaagaasi kallinemise tõttu, mida ei ole võimalik olemasoleva eelarve piires katta.

Kärped ähvardavad ühendusi

Juhul kui valitsus lisaraha ei eralda, ootavad Eesti ühistransporti märgatavad kärped. Maakondlikel bussiliinidel tähendaks see ligikaudu miljoni liinikilomeetri võrra väiksemat mahtu, mis on võrreldav umbes poolega Jõgevamaa kogu aasta liinikilomeetritest. Parvlaevaliiklusel tuleks suursaarte suunal tühistada ligikaudu 3400 reisi ehk kahe kuu jagu väljumisi. Rongiliikluses tooks kärpevajadus kaasa Viljandi suuna ühe kuu mahuga võrdväärse vähenemise.

Kehtivad avaliku teenindamise lepingud muudavad kiire reageerimise keeruliseks. Ministeeriumi sõnul ei tähenda sõidumahtude vähendamine automaatselt kõigi püsikulude langust, lisaks kehtivad teenuseosutajatega sõlmitud lepingutes indekseerimispunktid, mis seovad teenuse hinna kütuse maksumusega.

Varasemad kokkuhoiumeetmed

Enne lisaraha küsimist on ministeerium püüdnud kulusid kontrolli all hoida. Maakonnaliinide läbisõidu maht on külmutatud, liinivõrku on optimeeritud ja dubleerivaid väljumisi on juba vähendatud. Samuti on rongiliikluses tühistatud madala täituvusega reise.

«Oleme kõigepealt otsinud kokkuhoidu sealt, kus see mõjutab reisijat võimalikult vähe. Praeguseks oleme jõudnud piirini, kus järgmised kärped tähendaksid juba otseselt vähem ühendusi,» selgitas Hartman.