Reformierakonna siht järgmisteks valimisteks on vähemalt 20 riigikogu kohta

Riigikogu liige Liina Kersna kinnitas, et Reformierakond seab eelseisvatel valimistel eesmärgiks vähemalt 20 mandaati. Ta rõhutas, et erakond jätkab praeguse peaministri juhtimisel ning kommenteeris ka kaitseministeeriumi mürsuostuga seotud infoliikumise probleeme.

Riigikogu liige Liina Kersna peab eelseisvatel valimistel Reformierakonna jaoks realistlikuks eesmärgiks 20 mandaadi saamist. Praeguse 37-liikmelise fraktsiooniga erakonna jaoks oleks see tulemus märgatav taandumine, kuid Kersna sõnul tuleb arvestada praegusi reitinguid ja valijate antud selget hoiatust.

«Arvan, et täiesti tehtav on 20 kohta riigikogus ja kõik, mis tuleb üle 20, on suurepärane,» ütles Kersna. Ta lisas, et nelja suurema erakonna toetus on praegu küllaltki tasavägine ning valimisteni jäänud aeg kujuneb tihedaks võitluseks iga hääle nimel.

Peaministri ja erakonna juhtimine

Erakonna siseelust rääkides rõhutas Kersna, et Reformierakond läheb valimistele vastu praeguse valitsusjuhi Kristen Michal juhtimisel. Kuulujutte võimalikust juhivahetusest nimetas ta tavapäraseks poliitiliseks infomüraks. Kersna lükkas ümber ka spekulatsioonid omaenda peaministriambitsioonidest, märkides, et tal puudub võimuiha, kuid pikemas perspektiivis ei välista ta ühtegi stsenaariumi, kui erakonna liikmed seda peaksid vajalikuks.

Kersna nentis, et suhtleb aktiivselt ka opositsioonipoliitikutega, tuues näitena hiljutise kohtumise Tõnis Lukasega. Tema hinnangul on piiride kompamine ja võimalike kokkulepete otsimine poliitikas hädavajalik oskus, mitte märk reetmisest.

Mürsuostu skandaal ja kaitsekulud

Kommenteerides kaitseministeeriumi ebaõnnestunud mürsuhanget, avaldas Kersna kriitikat info liikumise osas. Tema sõnul pidanuks valitsus ja riigikogu rahanduskomisjon olema teadlikud tehinguga kaasnenud riskidest juba varem, mitte alles tagantjärele.

«Olen nõus peaministri seisukohaga, et riskidest oleksid pidanud teadlikud olema nii valitsus kui ka riigikogu rahanduskomisjon,» sõnas Kersna. Ta lisas, et murettekitav pole mitte Hanno Pevkuri isiklik positsioon, vaid avalikkuse usalduse murenemine kaitsekulutuste vajalikkusesse. Kersna toonitas, et Ukraina sõja kontekstis on jätkuv kaitseinvesteeringute tegemine Eesti julgeoleku seisukohalt eksistentsiaalselt kriitiline küsimus.