Reformierakond ja Parempoolsed parandasid Eestis oma positsiooni

Turu-uuringute firma Emor värske küsitlus näitab Reformierakonna toetuse tõusu 15 protsendile, samas kui Parempoolsed saavutasid oma läbi aegade parima tulemuse. Keskerakond on langenud neljandat kuud järjest, jagades nüüd teist kohta sotsiaaldemokraatidega.

Reformierakonna toetus tõusis septembris 15 protsendini, mis on erakonnale parim tulemus alates 2025. aasta juunist. Emori küsitluse kohaselt on valitsuspartei reiting tõusnud augustis mõõdetud 13 protsendilt, olles taastumas maikuus fikseeritud rekordmadalast tasemest.

Samal ajal püstitasid Parempoolsed uue rekordi, kogudes 10-protsendise toetuse. See on erakonna ajaloo kõrgeim näitaja Emori küsitlustes. Augustis oli nende toetus madalam.

Toetuse langus ja piirkondlikud erisused

Keskerakonna toetus on langenud neli kuud järjest. Septembris oli see 17 protsenti, mis tähendab, et statistilise veapiiri piires jagavad nad nüüd teist ja kolmandat kohta Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Sotside toetus püsis 17 protsendi juures.

Uuringuekspert Aivar Voog märkis, et Reformierakonna toetuse taastumine on märgatav eelkõige vanemaealiste valijate seas. Tema sõnul ei saa siiski otseselt väita, et hiljutine intensiivne meediakajastus, sealhulgas relvahanked, oleks toetuse kasvu otseseks põhjustajaks.

Tallinnas on endiselt populaarseim Keskerakond 26,2-protsendise toetusega, kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna positsioon pealinnas on tugev, ulatudes 22,9 protsendini. Ida-Virumaal hoiab kindlat liidrirolli Keskerakond, samas kui Tartu- ja Jõgevamaal on esikohale tõusnud sotsiaaldemokraadid. Mujal Eestis domineerib Isamaa.

Valijate demograafia

Valijaskond jaguneb eelistuste poolest selgelt. Meeste seas on jätkuvalt esikohal Isamaa 29,9 protsendiga. Naiste seas on aga eelistatuim jõud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, keda toetab 23,1 protsenti naisvalijatest. Kõrgharidusega vastajate seas on sotsiaaldemokraadid samuti esikohal, samas kui põhi- ja keskharidusega vastajate seas on liidripositsioonil Isamaa.

Emor viis uuringu läbi 14.-23. septembrini, küsitledes 1535 valimisealist Eesti kodanikku. Uuringu maksimaalne võimalik viga on ± 2,2 protsenti.