Reformierakond ei toeta ELi ühehäälsuse nõudest loobumist välispoliitikas

Euroopa liberaalseid parteisid koondav ALDE võttis Viini kongressil vastu resolutsiooni, mis kutsub üles asendama ELi välispoliitika ühehäälsuse nõude kollektiivse vetoõiguse süsteemiga. Eesti Reformierakond hääletamisel ei osalenud, kuna erakond ei toeta ELi aluslepingute muutmist.

ALDE kongress Viinis võttis nädalavahetusel vastu resolutsiooni, mis kutsub asendama Euroopa Liidu välispoliitika ühehäälsuse nõude nn kollektiivse vetoõiguse süsteemiga. Eesti Reformierakond, mis kuulub ALDE koosseisu, hääletamisest osa ei võtnud.

Miks Reformierakond eemale jäi

«Eestile kui väikesele riigile on oluline säilitada Euroopa Liidus ühehäälsuse nõue julgeoleku- ja välispoliitika küsimustes,» selgitas Viini kongressil osalenud Riigikogu liige Joko Alender. Resolutsioon sisaldas lisaks Reformierakonnale vastuvõetavatele ettepanekutele ka laiemaid muudatusi ELi aluslepingutes, mida erakond ei toeta, seetõttu jäi Eesti delegatsioon hääletusest kõrvale.

Alender tõi samas välja, et sanktsioonide ning inimõiguste valdkonnas on nii Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet kui ka Reformierakond tervikuna varem pooldanud lahendusi, mis ei luba üksikutel riikidel otsuste tegemist blokeerida, nagu tegi seda Ungari Viktor Orbáni juhtimisel aastaid.

Mida ALDE resolutsioon ette näeb

ALDE resolutsiooni kohaselt asendaks kollektiivne veto praeguse ühehäälsuse nõude: vetoõigust saaks kasutada üksnes riikide grupp, mis esindab vähemalt 15% liikmesriikidest ja vähemalt 5% ELi elanikkonnast. Praktikas tähendab see minimaalselt viit liikmesriiki, kelle kogurahvastik küünib ligi 22,5 miljonini.

Resolutsioon tõi esile Montenegrot ja Põhja-Makedooniat, kes liberaalide hinnangul on pidanud taluma ülemäära pikka ja masendavat liitumisootust. Samuti viidati Ukraina ja Moldova ühinemisprotsessi takistamisele ühe riigi poolt, ALDE hinnangul tõestab see, et vetoõigust kasutatakse poliitilise surve vahendina, mitte kandidaatriikide tegeliku edasijõudmise hindamiseks.

Pikaajaline vaidlus ja Eesti positsioon

Küsimus ühehäälsuse nõudest on ELis päevakorras olnud aastaid. Enamasti on selle kaotamist pooldanud lääne liikmesriigid. Eesti valitsuse ametlik seisukoht on seni olnud, et ühest vetost välispoliitikas ei saa loobuda.

Urmas Paet on siiski juba pikalt vastupidisel arvamusel. 2023. aastal koostas ta Euroopa Parlamendis raporti, milles soovitas kasutada kvalifitseeritud häälteenamust teatud välispoliitika valdkondades: inimõigused, rahvusvahelise õiguse kaitse ja sanktsioonid. 2022. aastal soovitasid Tartu Ülikooli teadlased Eestil oma senisest seisukohast taganeda ja toetada ühehäälsuse nõudest loobumist ELi välispoliitikas.

Ühehäälsuse reeglite muutmine eeldaks ELi aluslepingute läbivaatamist, samm, mida paljud liikmesriigid väldivad, kuna sellega kaasnevad ratifitseerimisdebatid ja referendumid võivad tekitada poliitilise kaose.