Rebecca Solnit: suvi on muutunud ohutsooniks, mitte enam rõõmuajaks

Kirjanik ja aktivist Rebecca Solnit kirjutab, et kliimamuutused on muutnud suve varasemast nauditavast aastaajast ohtlikuks perioodiks, mida iseloomustavad kuumalained, metsatulekahjud ja üleujutused. Tema sõnul on inimkonna võitlus loodusega tekitanud olukorra, kus ühiskond peab kliimamuutuste tõttu hakkama ümber korraldama nii turismi kui ka igapäevaelu.

Suvi, mida kunagi tähistati lauludes ja poeesias kui aastaaegade kaunist jumalannana, on paljudes maailma paigus muutunud hirmu ja ebakindluse sümboliks. Kui varem tähendas suvi puhkust, pikki päevi ja looduse küllust, siis nüüd on sellest saanud vaenulik keskkond, mis nõuab kohanemist ja pidevat valvsust.

Rebecca Solnit tõdeb, et oleme oma tegevusega kuulutanud loodusele sõja, muutes planeedi meie jaoks ebamugavamaks ja ohtlikumaks. See sõda pole mitte ainult materiaalsete väärtuste, nagu kodude või metsatukkade hävitamine tulekahjudes ja üleujutustes, vaid ka elukvaliteedi ja vabaduse röövimine. Kui temperatuurid kerkivad tasemeni, kus õues viibimine muutub eluohtlikuks ja inimesed peavad end konditsioneeritud ruumidesse isoleerima, kaotame me midagi fundamentaalset oma igapäevases eksistentsis.

Kliimamuutuste nähtamatu ja nähtav hind

Kliimamuutuste «vaikseks tapjaks» nimetatud kuumus põhjustas tänavu Euroopas hinnanguliselt 20 000 inimese surma. See number jääb sageli varju dramaatilisemate sündmuste, nagu põlengute või üleujutuste kõrval, kuid kuumalained on muutunud kõikjal intensiivsemaks. Solnit toob näiteks Ameerika Ühendriigid, kus isegi Phoenixi linnas, kus kuumus on alati olnud elustiili osa, on temperatuurid tõusnud tasemele, mis teeb maapinnal liikumise füüsiliselt ohtlikuks.

Samuti on kannatada saanud turism ja puhkuseplaneerimine. Kui suved muutuvad ekstreemseks, peavad ühiskonnad hakkama ümber hindama nii koolivaheaegu kui ka turismi tippaegu, liikudes vältimatult jahedamate aastaaegade poole. Prantsusmaal Bordeaux’ piirkonnas on juba kogetud ajaloo suurimat evakuatsiooni, kus 220 000 inimest pidid oma kodudest lahkuma, mis annab selge pildi sellest, kuidas kliimamuutused muudavad piirkondi, mis varem olid peetud turvalisteks ja stabiilseteks.

Võitlus elamisväärse tuleviku nimel

Autor märgib, et noorte algatatud kliimakohtuasjad valitsuste ja suursaastajate vastu ei ole vaid juriidilised protsessid, vaid võitlus tuleviku eest. See on katse peatada tegevus, mis röövib järgmistelt põlvkondadelt võimaluse elada kliimas, mis ei ole pidevas kriisiseisundis. Kliimaliikumine on oma olemuselt rahuliikumine, mille eesmärk on lõpetada see hävitustöö, mis on muutnud suve varasemast rõõmuajast ohutsooniks.