Rebasekutsikad vallutavad Tallinna ja Harjumaa lasteaedu

Linnajääger Marko Olop hoiatab, et rebased ja teised metsloomad on üha sagedamini hakanud oma pesitsuspaiku rajama lasteaedade hoovidesse. Probleemi lahendamiseks on vajalik mõista loomade käitumist ning tegeleda nende ohutu ümberasustamisega metsamassiividesse.

Rebasekutsikate ilmumine Tallinna, Harjumaa ja Pärnumaa lasteaedade hoovidesse on muutunud linnajäägri igapäevaseks väljakutseks. Marko Olop nentis, et loomad on hakanud inimeste vahetus läheduses kanda kinnitama, mis loob lasteasutustes potentsiaalselt ohtliku keskkonna. Olop saab päevas mitmeid teateid metsloomadest linnaruumis ning olukord vajab sekkumist.

Inimene ja loom jagavad elupaika

Linnas ei liigu enam vaid rebased, vaid ka kährikud ning viimasel ajal aina sagedamini mägrad. Linnajäägri hinnangul on loomade sellise käitumise taga inimese tungimine nende looduslikele elualadele, mis sunnib loomi otsima uusi ja turvalisemaid radu. Püüniste paigaldamisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, Olop ei puutu kunagi puure paljaste kätega, vältimaks inimese lõhna sattumist seadmesse, mis peletaks nutikad loomad eemale. «Päevas on kaks-kolm väljakutset, tööd tuleb aina juurde, viimasel ajal on tulnud lasteaedadesse probleeme, rebasekutsikad on hästi palju lasteaia hoovidesse tunginud,» märkis Olop.

Relokatsioon ja ohutus

Metsloomade ümberasustamine nõuab täpsust ja teadmisi loomade liikumisharjumustest. Väiksemad loomad, nagu nugised, viiakse linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusele, kuid rebaste puhul on vajalik viia nad vähemalt 30 kilomeetri kaugusele suurematesse metsamassiividesse. Samas ei õnnestu kõiki loomi puuriga tabada, sest nende leidlikkus ja kavalus teevad püüdmise keeruliseks.

Liiklus ja ohukohad

Lisaks linnaruumile on tõsiseks probleemiks metsloomadega seotud liiklusõnnetused. Eesti Jahimeeste Seltsi ulukiõnnetuste ekspert Urmas Salmu tõi välja, et 2024. aastal fikseeriti Eesti teedel 3000 õnnetust, kus üheks osapooleks oli metsloom. «Inimesed tekitavad loomadele stressi ja loom hakkab otsima endale uut elupaika, uusi teid, kust liikuda,» selgitas Salmu. Praegu katsetatakse ulukireflektoreid, mis valguse sähvatusega sunnivad looma teepervel seisma jääma, kuni sõiduk on möödunud.