Ravimikriis Iraanis: hinnatõus ja puudus jätavad patsiendid abita

Iraani tervishoiusüsteemis süveneb kriis, kus ravimite kättesaadavus on drastiliselt vähenenud ja hinnad kerkinud tasemele, mida paljud patsiendid ei suuda enam katta. Ravimite puudus ja hüppeline inflatsioon on sundinud paljusid haigeid, sealhulgas vähihaigeid, ravi pooleli jätma.

Iraanis on tervishoiusüsteem sattunud sügavasse kriisi, kus ravimite kättesaadavus on muutunud ebakindlaks ja hinnad on tõusnud tasemele, mida suur osa elanikkonnast endale lubada ei suuda. Üks 70-aastane rinnavähiga patsient pidi hiljuti keemiaravi edasi lükkama, kuna ühe seansi maksumus, 100 miljonit Iraani tomani, ületab riigi 16,6-miljonilist miinimumpalka kuuekordselt.

Hinnad ja kättesaadavus

Ravimite hinnad on teinud läbi järsu kasvu. Hiljutises raportis toodi välja, et ühe suure farmaatsiaettevõtte 82 toote hinnad tõusid keskmiselt 120 protsenti. Mõne preparaadi puhul on hinnatõus olnud veelgi drastilisem: näiteks Donepezil kallines 543 protsenti ja antibiootikum amoksitsilliin 115 protsenti. Insuliini tarbijad on samuti tugeva surve all, kuna kuuannuse hind on pärast kindlustushüvitist tõusnud 280 000 tomanilt ligikaudu 1,1 miljoni tomani.

Arst Hassan Nayeb Hashem on hoiatanud, et ravimite puudus ja hinnašokk toovad kaasa raskeid tagajärgi. «Kui ravimid muutuvad kättesaamatuks, võivad tüsistused tekkida palju varem,» selgitas ta. Tema sõnul on kõige tõsisemaks riskiks enneaegne surm, eriti vähihaigete puhul, kelle raviplaanid on sageli väga tihedalt seotud konkreetsete tähtaegadega.

Süsteemsed põhjused

Olukorra teeb keeruliseks mitme teguri koosmõju. Iraani ravimitööstus on olnud aastaid surve all, kannatades valuuta nõrgenemise, tootmiskulude kasvu ja kindlustusandjate makseviivituste tõttu. Samuti mõjutavad sektorit USA sanktsioonid, mis raskendavad rahvusvahelisi pangatehinguid ja finantsülekandeid, vaatamata sellele, et ravimid on humanitaarkaupadena sanktsioonidest ametlikult vabastatud.

Iraani parlamendi tervishoiukomisjoni esindaja Salman Eshaghi märkis, et praegu on 43 ravimit klassifitseeritud kriitilises puudujäägis olevateks ning paljud ravimitooted kannatavad tarneraskuste all. Kui varem katsid kindlustus ja riik suurema osa ravikuludest, siis nüüd on patsientide omaosalus märgatavalt suurenenud. See on sundinud paljusid haigeid otsima ravimeid ebaseaduslikelt turgudelt, kus puudub garantii toodete säilitustingimuste või autentsuse kohta.