Ravimiamet hoiatab: internetist ostetud kahtlased ravimid võivad põhjustada mürgistusi

Ravimiamet ja Maksu- ja Tolliamet alustasid teavituskampaaniat «Kahtlane ravim, kahtlane toime», et hoiatada inimesi väljaspool apteeke müüdavate ebaseaduslike ravimitega kaasnevate terviseriskide eest.

Eestis on üha sagedasemaks probleemiks kujunenud interneti vahendusel ebaseaduslikult müüdavad ravimid, mis sotsiaalmeedias ja erinevates müügiportaalides ahvatlevalt odava hinnaga silma paistavad. Ravimiamet käivitas täna 19. oktoobril kampaania «Kahtlane ravim, kahtlane toime», mille eesmärk on juhtida tähelepanu asjaolule, et ametlike kanalite väline ostmine on otsene terviseoht.

Ebaseaduslike ravimite puhul puudub igasugune garantii toote koostise, säilitustingimuste või päritolu kohta. Ravimiameti järelevalve osakonna spetsialist Evelin Saar rõhutas, et selliste toodete manustamine võib lõppeda raskete kõrvaltoimete või eluohtliku mürgistusega, kuna kunagi ei saa olla kindel, mis pakendis tegelikult peitub.

Toll pidas kinni sadu saadetisi

Probleemi mastaapsust kinnitab Maksu- ja Tolliameti (MTA) statistika, mis näitab ebaseadusliku kaubanduse püsivat aktiivsust. 2025. aasta jooksul konfiskeeris toll posti- ja kullersaadetistest ebaseaduslikke ravimeid 439 korral. Avastatud kaupade hulgas oli nii steroide kui ka psühhotroopseid ja narkootilisi aineid.

MTA kauba- ja postikontrolli juhtivinspektor Albina Saar märkis, et nende hulgas on olnud ka väga oskuslikult võltsitud ravimeid, mida on visuaalselt võimatu originaalidest eristada. Laboratoorsed analüüsid on aga paljastanud nende koostises ohtlikke erinevusi võrreldes ehtsate ravimitega.

Turvaline ostmine

Ametiasutused rõhutavad, et ravimeid tohib soetada vaid seaduslikest apteekidest. Internetist ostes peab tarbija veenduma, et tegemist on ametliku veebiapteegiga, mida saab ära tunda Euroopa Liidus kehtiva ühise logo järgi. Teavituskampaania, mida viivad läbi Ravimiamet, Maksu- ja Tolliamet ning Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus, vältab 1. novembrini ja selle fookuses on näited sellest, kui vähe ostja interneti-ostude puhul tegelikult teab, mida ta tarbib.