Raul Aron: maksudebatt aetakse valesse suunda

Ettevõtja ja majandusmõtleja Raul Aron leiab, et Eesti maksudebati eesmärk peaks olema maksimaalselt konkurentsivõimelise maksusüsteemi tagamine, mitte jõudmine Euroopa keskmisele maksukoormusele. Tema hinnangul on Eesti maksukoormuse kasv viimastel aastatel EL-i kiireim ja see on majanduskasvule pigem piduriks kui abiks.

Raul Aron kirjutab, et Eesti maksudebatt liigub vales suunas: küsimuse asemel, kuidas hoida maksusüsteem võimalikult konkurentsivõimeline, arutletakse selle üle, millist maksu järgmisena tõsta.

Maksukoormuse kasv on rekordkiire

Eesti maksukoormuse kasv on olnud EL-i kiirim. Eelmise aasta seisuga moodustas see 37% SKT-st, 3,5 protsendipunkti rohkem kui enne sõjaeelset perioodi. Majandusest võeti välja 1,5 miljardit eurot rohkem kui kolm-neli aastat tagasi. Iga elaniku kohta on see üle 1000 euro, mis oleks muidu läinud investeeringuteks või tarbimiseks.

Eesti maksukoormuse absoluuttase jääb küll EL-i keskmisest allapoole, kuid on juba kõrgem kui OECD arenenud riikide keskmine ja kõrgem enamikust Ida-Euroopa EL-i liikmesriikidest, eranditeks Poola ja Sloveenia. Just nende riikidega konkureerib Eesti tootmise ja teenuste vallas, kus lisaks madalamale maksukoormusele on ka madalamad palgad ja rohkem tööjõudu.

Lihtsus on eelis, mitte häbi

Aroni sõnul pole Euroopa keskmisest madalam maksukoormuse tase ega lihtne tulumaksusüsteem midagi, mille pärast peaks häbenema. Kui Eesti kaotab selle konkurentsieelise, puudub investoritel selge põhjus rajada ettevõtteid siia.

Tartu Ülikooli hiljutine juhtimise-teemaline uuring näitas, et nii Eesti suurimad tööandjad kui ka tippjuhid peavad maksu- ja majanduskeskkonna muutusi lähiaastatel oma suurimaks mureallikaks. Sagedased maksumuudatused on juba nüristanud tarbijate kindlustunnet ja ettevõtjate usaldust Eesti ärikeskkonna vastu, tulemuseks edasi lükatud investeeringud ja loid majanduskasv.

Kaitse ei seleta kogu defitsiiti

Valitsus põhjendab eelarveprobleeme kaitsekulutuste kasvuga, kuid numbrid räägivad muud juttu. Alates 2022. aastast on riigikaitsesse suunatud ligikaudu 2 miljardit eurot rohkem, ent riigivõlg on sama ajaga kasvanud 3 miljardit eurot. Samal perioodil on maksutulud suurenenud üle miljardi euro aastas, mis ületab isegi kaitseeelarve kasvu.

Riigieelarve kulud on nelja aastaga kasvanud ligi kolmandiku võrra, samal ajal kui majandus on suurenenud vaid 15%. Plaani sellest olukorrast väljumiseks ei ole.

Hapnik tagasi majandusse

Möödunud aastal tehtud otsused loobuda nii eraisiku- kui ka ettevõtte tulumaksu tõstmisest ning mitu ettevõtjate probleeme leevendanud seadusemuudatust on majanduse taas kasvule suunanud ja loonud mõnevõrra optimistlikuma meeleolu. Ukraina olukord ja pinged Hormusi väina ümber hoiavad globaalset ebakindlust üleval. Uued maksutõusud purustaksid selle hapraks jäänud usalduse, ja Eesti elanike elujärg sellest ei paraneks.