Ratko Mladići surm Haagis vallandab vastakaid reaktsioone Serbias ja Bosnias

Sõjakuritegudes süüdi mõistetud endine Serbia kindral Ratko Mladić suri 27. augustil 2026 Haagis. Tema surm on esile kutsunud teravalt vastandlikke reaktsioone: samal ajal kui Serbias ja Republika Srpskas austatakse teda kui rahvuskangelast, rõhutavad ohvrid ja rahvusvaheline üldsus tema toime pandud genotsiidikuritegusid.

Endine Bosnia serblaste vägede komandör Ratko Mladić suri 27. augustil 2026 Hollandis, Haagi vanglahaiglas. Ta kandis eluaegset vangistust genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest, mis hõlmasid 1995. aasta Srebrenica veresauna, kus tapeti ligi 8000 bosnia moslemi meest ja poissi, ning Sarajevo piiramist.

Mladići surm on taas avanud lõhe piirkonna ühiskondlikus mälus. Serbias ja Republika Srpskas, mis on üks Bosnia ja Hertsegoviina kahest autonoomist moodustisest, mälestatakse teda kui rahvuslikku ikooni. Mujal Bosnias, eriti Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis, peetakse tema pärandit kuritegelikuks.

Riiklikud matused ja vastandlikud narratiivid

Serbia ametivõimud on teatanud Mladići matustest, kus on kavas kasutada kõrgeimaid riiklikke ja sõjaväelisi auavaldusi. Serbia president Aleksandar Vučić kritiseeris Haagi tribunalit, süüdistades seda ebatsiviliseeritud käitumises, kuna Mladićil ei lubatud vangistusest väljaspool surra.

Endine siseminister Aleksandar Vulin kõrvutas Mladićit teiste Serbia ajaloost tuntud tegelastega. Ta väitis: «Alates Gavrilo Principist kuni Ratko Mladićini tapetakse parimad serblased seotuna.»

Republika Srpskas, mis hõlmab ligikaudu 49% Bosnia ja Hertsegoviina territooriumist, kutsusid ametnikud kodanikke kogunema väljakutele, et süüdata küünlad kindrali hingeõnnistuseks. Milorad Dodik nimetas surma mõrvaks, viidates väidetavale organiseeritud tegevusele. Sarnast hoiakut väljendas ka Banja Luka linnapea Drasko Stanivukovic, kelle hinnangul esindab Mladić «teatud ajajärku ja võitlust».

Daytoni rahuleppe haprus

Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Elmedin Konakovic heitis Serbia ametivõimudele ette teadlikku valikut Mladići pärandit heroiseerida. Ta märkis: «Keegi ei sunni Serbiat Mladićit kangelasena kohtlema ega tema kuritegusid omaks võtma. Serbia valib seda ise.»

Selline polariseerumine on sügavalt seotud 1995. aasta Daytoni rahuleppega, mis lõpetas sõjategevuse, kuid ehitas riigi üles etnilisel jaotusel põhinevale arhitektuurile. Süsteem, mis jagab riigi kaheks entiteediks ja Brčko ringkonnaks ning sisaldab 14 valitsust ja parlamenti, loodi sõja peatamiseks, kuid pole suutnud luua ühist riiklikku identiteeti.

Euroopa Komisjon on märkinud, et süüdimõistetud sõjakurjategijate heroiseerimine on vastuolus Euroopa põhiväärtustega. Samas on Bosnias riiklikul tasemel seadus, mis keelab genotsiidi eitamise ja kurjategijate ülistamise, kuid selle rakendamine on praktikas ebaühtlane.