Ratko Mladići matused Belgradis vallandasid diplomaatilise kriisi Bosnias

Ratko Mladići matusetseremoonia Belgradis on tekitanud terava diplomaatilise lõhe Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel. Sarajevo on asunud vähendama oma diplomaatilist kohalolekut naaberriigis, nimetades sündmust tsivilisatsioonivastaseks aktiks.

Ratko Mladići matusetseremoonia Belgradis on süvendanud lõhet Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia vahel. Kuigi Serbia võimud rõhutasid, et tegemist ei olnud ametliku riikliku matusega, saatis sündmust sõjaväeline auvahtkond ja kohal viibisid kõrged poliitikud. See on tekitanud Sarajevos terava reaktsiooni.

Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Elmedin Konaković teatas diplomaatiliste sammude astumisest, mis sisuliselt külmutavad igapäevase suhtluse Serbiaga. Ministeerium on otsustanud vähendada oma saatkonna töötajate arvu Belgradis miinimumini, jättes alles vaid suursaadiku. Konsulaartalituste ülesanded suunatakse osaliselt Zagrebisse ja Podgoricasse.

Bosnia ja Hertsegoviina eesistuja Denis Bećirović on matusetseremooniat avalikult kritiseerinud, nimetades seda «tsivilisatsioonivastaseks teoks», millel on piirkonnale pikaajalised negatiivsed tagajärjed. Samal ajal on riigi teine pool, serblaste enamusega Republika Srpska, asunud toetama Mladići pärandit, rõhutades narraatiivi rahva kaitsmisest ja rahvusvaheliste kohtute ebaõiglusest.

Poliitiline kasu ja valimised

Olukord on tihedalt seotud mõlemas riigis lähenevate valimistega. Bosnia ja Hertsegoviinas toimuvad üldvalimised 4. oktoobril ning Serbias on oodata valimisi vaid mõni nädal hiljem. Sõjakurjategija matused ja selle ümber kujunenud retoorika on poliitikutele vahendiks oma toetajaskonna mobiliseerimiseks.

Banja Luka poliitiline analüütik Tanja Topic leiab, et süüdi on poliitiline eliit, kes pole suutnud 30 aasta jooksul mineviku tumedate külgedega ausalt silmitsi seista. Tema sõnul on Mladići matused «teretulnud kingitus» etno-natsionalistlikele jõududele, kes kasutavad institutsionaalset vastasseisu oma võimu kindlustamiseks ja rahva hirmutamiseks.

Ajaloo vari Balkanil

Pärast matuseid sekkus ka kõrge esindaja büroo (OHR), kes loodi Daytoni rahuleppe täitmise järelevalveks. Nad märkisid, et Bosnia tulevikku ei saa ehitada sõjakurjategijate ülistamisele. OHR-i hinnangul süvendab selline tegevus ühiskondlikke lõhesid ja takistab leppimisprotsessi.

31 aastat pärast sõja lõppu on Bosnia ja Hertsegoviina jätkuvalt sügavalt killustunud. Mladići matused ei tähistanud ajaloolise peatüki sulgemist, vaid avasid uue, sundides piirkonda taas silmitsi seisma 1990ndate aastate pärandiga.