Ratko Mladići matused Belgradis tekitasid terava diplomaatilise kriisi Balkanil

Sõjakurjategija Ratko Mladići matused Serbias on toonud kaasa diplomaatilise tüli, kus Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina on asunud astuma samme Serbia vastu. Euroopa Liidu tippjuhid ja saadikud on tauninud kõrgete Serbia ametnike osalemist tseremoonial.

7. septembril Belgradis toimunud genotsiidis süüdi mõistetud endise sõjakurjategija Ratko Mladići matused on vallandanud piirkondliku diplomaatilise konflikti. Sündmusel osalenud Serbia valitsuse liikmed ja kasutatud riiklikud sümbolid on tekitanud pahameelt naaberriikides ning Euroopa Liidu institutsioonides, mis näevad tseremoonias rünnakut leppimisprotsessile.

Horvaatia kaitseminister Ivan Anušić teatas 9. septembril, et Zagreb kavandab poliitilisi meetmeid Serbia suhtes. Kuigi Anušić ei täpsustanud sanktsioonide täpset sisu, rõhutas ta vajadust kaitsta riigi huve pärast seda, kui Mladić saadeti viimsele teekonnale sõjaväeliste austusavaldustega.

Bosnia ja Hertsegoviina välisminister Elmedin Konaković teavitas diplomaatilise personali väljaviimisest Belgradist. Sarajevo poliitikud süüdistavad Serbia võimukandjaid endiselt "Suur-Serbia" ideoloogia toetamises, mis oli 1990. aastate etniliste puhastuste ja sõjakuritegude aluseks.

"Nüüdisaegne poliitiline juhtkond ei ole loobunud 'Suur-Serbia' ideoloogiast, mis organiseeris ja juhtis genotsiidi ning sõjakuritegusid," märkis Elmedin Konaković vastusena toimunule.

Ametnikud ja Vene suursaadik matustel

Tseremoonial osales kuus Serbia valitsuse ministrit, mis moodustab ligikaudu viiendiku kogu praegusest kabinetist. Kohal oli ka president Aleksandar Vučić poeg Danilo, Republika Srpska tippjuhtkond eesotsas Milorad Dodikiga ning Serbia õigeusu kiriku patriarh Porfirije. Venemaa huve esindas matustel suursaadik Aleksandr Botsan-Hatšenko.

Kuigi president Vučić ise jäi tseremoonialt eemale, viidates kohtumisele Usbekistani riigipeaga, on tseremoonia mastaap ja riiklike sümbolite kasutamine välistanud väited, nagu oleks tegemist olnud pelgalt eraviisilise sündmusega. Osalenute seas oli mitmeid isikuid, kes on varem karistatud või seotud radikaalsete rühmitustega.

Euroopa Liidu nõudmised

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa on nimetanud Belgradis nähtut šokeerivaks. Ametnike sõnul viitab selline toetusavaldus suutmatusele tunnistada Euroopa lähiajaloo traagilisi sündmusi ning on vastuolus Serbia sooviga liituda Euroopa Liiduga.

Euroopa Parlamendi saadikute rühm on teinud ettepaneku külmutada Serbia liitumisläbirääkimised, kuni riik ei loobu avalikult sõjakurjategijate ülistamisest. Rahvusvaheline kohus mõistis Mladići 2017. aastal eluks ajaks vangi genotsiidi eest Srebrenicas, kus 1995. aastal tapeti üle 8000 bosnia moslemi.