Raport: Ühendkuningriik peaks kulutama sõjalise eelarve kodukaitsele, mitte välismissioonidele

Ühendkuningriigi kaitsevägi on liigselt keskendunud ülemaailmsetele kohustustele koduse kaitsevõime arvelt, hoiatab analüüsikeskus Transition Security Project. Raporti kohaselt kulub ligi veerand Suurbritannia kaitse-eelarvest välisoperatsioonidele, mis võib muuta riigi kavandatavad kaitseinvesteeringud ebaefektiivseks.

Londonis tegutseva analüüsikeskuse Transition Security Project värske raporti kohaselt peaks Ühendkuningriik oma sõjalist strateegiat oluliselt muutma, suunates fookuse välismissioonidelt kodu- ja Euroopa-kesksele kaitsele. Analüüsi autorid väidavad, et praegune lähenemine, kus Briti sõjavägi tegutseb viiel kontinendil, on vananenud ning nõrgendab tegelikult riigi julgeolekut.

Kulutused välisbaasidele ja operatsioonidele

Uuringust nähtub, et Ühendkuningriik on Euroopa NATO riikide seas kõige enam välismaiste kohustustega seotud. Ainuüksi 2024./25. eelarveaastal kulutati välismissioonidele ligikaudu 14 miljardit naelsterlingit, mis moodustas umbes 23 protsenti kogu kaitse-eelarvest. Märkimisväärne osa sellest, ligi 2,8 miljardit naela, kulus Euroopa-välistele strateegilistele sõjaväebaasidele, sealhulgas objektidele Küprosel, Keenias ja Omaanis.

Alates 2001. aastast on Suurbritannia panustanud enam kui 51 miljardit naela sõjalistesse sekkumistesse sellistes riikides nagu Iraak, Afganistan ja Liibüa. Raporti kaasautori Khem Rogaly sõnul sümboliseerivad need miljardid «hävitavat ja vananenud välispoliitikat», mida riik peaks vältima, eelistades selle asemel investeeringuid tervishoidu, elamumajandusse ja kliimameetmetesse.

Kaitse-eelarve ambitsioonikad plaanid

Briti valitsus on seadnud eesmärgiks tõsta kaitsekulutused 3,5 protsendini SKT-st aastaks 2035. See tähendaks kaitse-eelarve nominaalset kahekordistumist 2026. aasta 70 miljardilt naelalt 151 miljardi naelani 2035. aastaks. Plaani, mida tuntakse lühendi DIP all, esitleti eelmise aasta juulis toona ametis olnud Keir Starmeri valitsuse ajal.

Uuringu koostajad väljendavad muret, et ilma strateegilise kannapöördeta viib raha suurendamine vaid suurema raiskamiseni. Kevin Cashman, üks raporti autoritest, rõhutas, et Ühendkuningriik ei peaks rahastama ülepaisutatud sõjalist sektorit, mis on kohandatud USA välispoliitiliste eesmärkide toetamiseks. Kaitseametnikud on küll teadlikud ebaefektiivsuse riskidest, kuid praegune plaan keskendub endiselt jätkuvatele globaalsetele kohustustele, selle asemel et valmistuda võimalikuks suuremahuliseks konfliktiks Euroopa pinnal.