Raport: Inglismaal kasvab lõhe jõukate ja vaesemast perest laste õpitulemuste vahel

Education Policy Institute'i uus raport hoiatab, et lõhe Inglismaa kooliõpilaste õpitulemuste vahel on taas laienenud ja on igas kooliastmes suurem kui enne pandeemiat. Eriti terav on olukord alushariduses, kus madala sissetulekuga peredest laste mahajäämus on 17% suurem kui enne Covid-19 kriisi. Põhikooli lõpuklassides jäävad ebasoodsamas olukorras olevad õpilased jõukamatest peredest klassikaaslastest keskmiselt 19 kuud maha.

Inglismaal on taas süvenenud lõhe jõukate ja madala sissetulekuga peredest pärit laste õpitulemuste vahel ning see on kõigis kooliastmetes suurem kui enne pandeemiat, selgub Education Policy Institute'i (EPI) värskest raportist.

Alushariduses kõige teravamad erinevused

Mahajäämus on eriti silmatorkav alushariduses, kus vaesematest kodudest laste õpitulemuste lõhe on 17% suurem kui enne Covid-19 pandeemiat. Mõnes kooliastmes näitas lõhe pärast pandeemiat kahanemise märke, kuid on nüüd taas laienemas, nii alushariduses kui ka põhikooli lõpuklassides, kus õpilased sooritavad GCSE eksamid.

Põhikooli lõpuklassis on ebasoodsamas olukorras olevad õpilased oma jõukamatest klassikaaslastest keskmiselt 19 kuud maas.

EPI mõõtis ebasoodsat tausta nende laste kaudu, kes on kunagi olnud õigustatud tasuta koolilõunale. Raport analüüsis tulemusi ka soo, etnilise päritolu ning hariduslike erivajaduste lõikes.

Erivajadusega lapsed rekordilistel tasemetel

Erivajadusega (SEND) laste seas on pilt vastuoluline. Vanemate vanuserühmade puhul on lõhed mõnevõrra ahenenud, kuid haridus-, tervise- ja hoolekandekavadega laste, juriidiliste dokumentide, mis määravad kindlaks lapse täiendava toe, puhul on õpitulemuste lõhe rekordkõrgel tasemel.

Piirkonniti eristub London positiivselt: ebasoodsas olukorras olevad Londoni õpilased edestasid samast taustast lapsi kõigis teistes Inglismaa piirkondades. Lõhe kasvas kõige kiiremini Kagu- ja Edela-Inglismaal.

EPI soovitused ja valitsuse lubadused

Julie McCulloch, EPI tegevjuht, nimetas lõhet ühiskonna haavaks. «Lõhe suurust jõukamatest ja vähem jõukamatest peredest laste õpitulemuste vahel võib pidada meie ühiskonna nuhtluseks,» ütles ta ning lisas, et valitsuse eesmärk lõhe poolitamiseks on «õige ja tervitatav», kuid selle saavutamiseks tuleb olla «täpsem». McCulloch kutsus ka tulevast peaministrit üles pühenduma sellele eesmärgile «laserväljalasega».

EPI soovitused hõlmavad tasuta lasteaiakohtade laiendamist kõigile lastele ning koolide pearaha suurendamist tasuta koolilõunale õigustatud õpilaste eest.

Daniel Kebede, Riikliku Haridusliidu peasekretär, leidis, et praegused koolide hindamismeetodid «seavad paljud õpilased ebaõnnestuma, ülekaalukalt need vähem soodsatest taustadest». Ta nõudis algkoolide kohustusliku testimise lõpetamist ning keskkoolides mitmekesisemate hindamisviiside kasutuselevõttu.

Haridusminister Bridget Phillipson ütles eelmisel nädalal kõnes, et on aeg suunduda «universaalse alushariduse» poole, et ebasoodsamas olukorras olevad lapsed ei jääks enam kõrvale. Haridusministeerium kinnitas, et valitsus teeb «kõik vajaliku», tagamaks igale lapsele võrdse ligipääsu võimalustele.