Raport: Eesti tööturg peab kohanema 45-aastase töökarjääriga

Eurostati prognooside kohaselt peavad eestlased tulevikus arvestama ligi 45-aastase tööeluga. Arenguseire Keskuse analüüs rõhutab vajadust elukestva õppe süsteemi järele, et tulla toime kiiresti muutuva tööturu nõudmistega.

Eesti töötajad peavad valmistuma stsenaariumiks, kus nende tööelu pikkus ulatub ligi 45 aastani, selgub Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist. Eurostati prognooside kohaselt tõuseb oodatav eluiga Eestis 85 aastani, mis sunnib ühiskonda ümber hindama nii pensioniikka jõudmist kui ka pidevat täiendõppe vajadust.

Praegune oodatav tööelu kestus on Eestis 41,5 aastat. See näitaja on kasvuteel, mistõttu ei saa enam eeldada, et nooruses omandatud haridusest piisab kogu karjääri vältel.

Oskuste aegumine on vältimatu

Maailma Majandusfoorumi hinnangul vananeb ligi 39 protsenti töötajate põhioskustest juba 2030. aastaks, mis tähendab, et enam kui iga teine töötaja vajab peagi märkimisväärset ümberõpet. Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko rõhutas, et praegune õppesüsteem vajab kohandamist, kuna paljudel juhtudel lõpeb inimeste aktiivne õppimine juba keskeas.

Statistika kinnitab, et kuigi Eesti täiskasvanuõppes osalemise määr on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, on see vanusegrupiti väga ebaühtlane. Kõige aktiivsemad õppijad on 25-49-aastased kõrgharidusega naised. Seevastu üle 55-aastaste seas osaleb täiendkoolitustel vaid kümme protsenti töötajatest.

Riskid karjääri teises pooles

Eesti täiskasvanute oskuste uuring PIAAC näitab, et oskuste tase saavutab haripunkti 26-35-aastaste seas, hakates seejärel järjepidevalt langema. OECD on juhtinud tähelepanu, et karjääri keskpaigas on töötajad sageli koormatud pereelu ja muude kohustustega, mis takistab oskuste uuendamist.

See loob ohu, et vanemad töötajad jäävad tööturult ja ühiskondlikust elust kõrvale. Raporti kohaselt sõltub hilisemas karjäärietapis õppes osalemine suuresti tööandja toest ja sellest, kas turul on pakkuda piisavalt paindlikke ning kättesaadavaid õppimisvõimalusi.